Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
5 küsimust ja vastust puhkuse kohta
Puhkuse arvutamine võib nii mõnigi kord parajat peavalu valmistada. Kui ise kõigile küsimustele vastust ei tea, tasub küsida abi spetsialistilt. Tõstame esile mõned küsimused ja vastused teabevara nõuandekeskusest, kus puhkuste teemal vastab küsimustele tööõiguse teabevara koostööpartner Kristi Sild advokaadibüroost LEXTAL.
1. küsimus: aastaboonus ja puhkusetasu
Töötajatele makstakse (sõltuvalt majandustulemusest) üks kord aastas aastaboonust, tavaliselt märtsis, kui eelmise aasta tulemused on teada. Näiteks 2019. aasta märtsis jaguneb 2018. aastaboonus perioodile 03.2019–02.2020. Kui töötaja läheb puhkusele, siis arvutatakse 6 kuu keskmisse lisaks töötasule pool aastaboonusest (ehk iga kuu eest 1/12). Näiteks kui töötaja läheb puhkusele aprillis 2019, siis juba see pool aastaboonuse summast läheb arvesse. Sama arvestus on ka haiguslehe puhul keskmise töötasu osas. Kas selline puhkusetasu arvutamiskäik on õige või lubatud?
Vastus: Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasu, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud, s.t palgapäev saabunud. Kui boonus on ette nähtud aasta eest, siis kuigi selle väljamaksmine toimub järgmise aasta märtsis, on töötaja need välja teeninud eelmise aasta jaanuarist detsembrini. Kuna boonus on teenitud aasta eest, siis tuleb see jagada kõigi 12 kuu peale. Seega igasse kuusse langeb 1/12 aastaboonusest. Kui töötaja läheb puhkusele ja tema puhkusetasu arvestamise aluseks olevad kuud on ka eelmisest aastast, siis võetaksegi iga selle kuu kohta 1/12 aastaboonusest.
2. küsimus: õppepuhkuse tasu
Töötaja töötab poole koormusega ja esitab avalduse tasemeõppe koolituse lõpetamiseks. Tasemeõppe lõpetamiseks on tal õigus saada õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lg 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkuse tasu.
2019. aasta ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkuse tasu määraks töötasu alammäära järgi saab ta 17,75 eurot (540 / 30,4167).
Kas õppepuhkuse tasu tuleb arvutada 15 x 17,75 või 15 x 17,75 x 0,5?
Vastus: Minu hinnangul tuleb lähtuda alammäärast ja TäKS-i § 13 lg 4 kohaselt ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkuse tasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega.
3. küsimus: isapuhkusega seoses
Töötaja esitab isapuhkuse avalduse, kus on kuupäevad 16–29. mai. Palgaprogramm arvutab isapuhkuse õigesti ehk nopib nendest päevadest välja 10 tööpäeva isapuhkust. Samas hiljem, näiteks juulikuu põhipuhkuse arvestamisel, näitab palgaprogramm, justkui oleks maikuus puhatud 14 kalendripäeva. Jääb mulje, et puhati ikkagi 10 päeva vaatamata sellele, et töötaja ei tükeldanud isapuhkuse avaldusel kuupäevi tööpäevade kaupa. Kuidas oleks õige – kas palgaprogramm peaks maikuu puhatud päevadeks jätma 10 või ongi õige, et töötaja oleks justkui maikuus puhanud 14 kalendripäeva?
Vastus: TLS-i § 60 järgi antakse isapuhkust tööpäevades ja ka programmis oleks õige näidata, et puhatud on 10 tööpäeva.
Hetkel kuum
4. küsimus: õppepuhkuse ajal korraline puhkus
Töötaja õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses statsionaarses koolipõhises täiskoormusega sessioonõppes. 20 kalendripäeva tasustatavat õppepuhkust on töötaja ära kasutanud. Selle kooliaasta lõpuni peab töötaja kasutama tasustamata õppepuhkust. Varem on vormistatud käskkiri õppepuhkustel viibimise perioodide kohta. Nüüd andis töötaja korralise puhkuse avalduse, et mitte jääda rahast ilma. Kas töötajal on õigus nõuda korralist puhkust õppepuhkuse ajal?
Vastus: Kui tööandja on juba koostanud puhkuse ajakava ja teinud selle töötajale teatavaks, siis töötaja ajakava muutmist nõuda ei saa (s.t töötaja ei saa nõuda õppepuhkuse asendamist põhipuhkusega), vaid selleks on vaja poolte kokkulepet. Kui ajakava nõuetekohaselt koostatud ei ole, saab töötaja minna puhkusele 14-kalendripäevase etteteatamisega.
5. küsimus: puhkusetasu arvestus
Kas puhkuseraha arvestamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse lähetuses viibitud kalendripäevade võrra?
Vastus: Ei vähendata, kuna töölähetuses viibija täidab tööülesandeid, kuid teeb seda lihtsalt väljaspool töö tegemise kohta.
Kui soovid samuti puhkuse teemal üles kerkivatele küsimustele spetsialisti vastust, siis vaata lähemalt, kuidas saada tööõiguse teabevara tellijaks!
Enimloetud
1
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
2
Viimased uudised
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele