Jaga lugu:

Tööandjapension: kas tööandjate pakkumine vastab töötajate vajadustele?

Kaks aastat tagasi tehti Eestis 300 tööandja hulgas küsitlus, millest selgus, et ligi kolmandik tööandjatest ei tea, mida tööandjapension tähendab. Paari aastaga on termini tundjate hulk suure tõenäosusega kasvanud, kuid võimalust kasutab ja pakub siiski vaid 3% kohalikest ettevõtetest, mis tähendab suuri kääre selle poolest, et üle poole Eesti töötajatest ise näevad tööandjapensionit olulise motivatsioonipaketi osana.

Luminori personalijuht Merike Kim  Foto: Kaarel Langemets

Mis on tööandjapension?

Tööandjapension tähendab, et tööandja teeb täiendavaid kogumispensioni makseid töötaja vabatahtlikku ehk III pensionisambasse. Tegu on täielikult vabatahtliku kokkuleppega tööandja ja töötaja vahel nii maksete suuruse kui ka nende sageduse poolest, sest ühtegi riiklikku nõuet ega ettekirjutust sellele ei ole. Kokku saab leppida ka selle, kas makseid teeb ainult tööandja või on selle täiendavaks osaks ka töötaja iseseisvate maksete tegemine samasse fondi.

Tööandjapension on, nagu pensiongi, põhimõtteliselt investeering tulevikku; konkreetsel juhul siis pikaajaline investeering, mille tööandja teeb oma töötaja tuleviku kindlustamiseks, näidates sellega, et väärtustab teda ning ühtlasi motiveerides teda ka ise vastutustundlikumalt tulevikule mõtlema ja selleks säästma.

Miks tööandjad seda kardavad?

Kaks aastat tagasi korraldatud küsitluses oli tööandjatel tööandjapensioni suhtes erinevaid hirme: ettevõttel ei ole piisavalt rahalisi võimalusi, antud pension tähendab suurt lisakulu jne. On kujunenud arvamus, et tööandjapensioni on midagi väga kulukat.

Tegelikult on tööandjapension olulise riikliku maksusoodustusega võimalus. Kujuta ette, et soovid maksta töötajale aastapreemiat 6000 eurot kätte, mis ettevõttele koos maksudega tähendab üle 10 400 euro suurust kulu. Kui sõlmida töötajaga vastastikune kokkulepe summa kandmiseks otse tema pensionifondi, on kogukulu ettevõttele ligi 8900 eurot. Sama rahaline väärtus töötajale, mis on ettevõtte jaoks tulumaksu võrra soodsam.

Oluline on anda töötajatele ka võimalus ise valida. Enamik tööandjaid pakuvad töötajatele peale palga kas lisahüvesid (sportimisvõimalused, lisapuhkepäevad või kodukontori võimalus) või mingisugust preemiat või tulemustasu. Tööandjapension on üks lisavõimalus, mille võib lülitada töötajatele mõeldud motivatsioonipaketti ning anda töötajale võimalus valida kas seda või mõnda muud paketti kuuluvat hüve. Sellisel juhul ei tähenda see tööandjale ka lisakulutust.

Näiteks Luminoris saavad töötajad ise valida ja igal aastal muuta, millistest komponentidest koosneb nende soodustustepakett. 2019. aastaks on 30% Luminori Eesti töötajatest teinud valiku tööandjapensioni kasuks. Lätis ja Leedus on vabatahtlikult tööandjapensioni valinute hulk veelgi suurem.

Milleks seda vaja on?

Elu Eestis on edenenud kiiresti paremuse poole, kui mõõta seda keskmise oodatava elueaga – paari viimase dekaadi vältel on oodatav eluiga pikenenud viie aasta võrra iga kümne aasta kohta. Kui 2016. aastal oli 65-aastaste naiste oodatav eluiga 82 aastat ning meestel 73 aastat, siis mis on oodatav eluiga ja pensionil veedetud aeg selleks aastaks, kui sul on aeg pensionile minna?

Kui soov on võimaldada endale vähemalt pooltki praegusest elukvaliteedist, siis fakt on see, et kahest esimesest pensionisambast ei piisa ja täiendav pensioniks kogumine mingil viisil on tõepoolest vajalik. Tööandjapension on maksusoodustusega võimalus, mille kaudu saab tööandja eeskuju näidata ning julgustada töötajat ka ise täiendavalt säästma, näidates end vastutustundliku ja töötajaid väärtustava ettevõttena.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee