Äripäeva Personaliuudised pidasid sünnipäeva ja tegid kokkuvõtteid. Loetuimate lugude esikümmet vaata siit!
- Personaliuudiste juhid Kai Miller (vasakul) ja Helen Roots. Foto: Piret Frey
Täna, 11. veebruaril tähistas Äripäeva Personaliuudiste veeb oma sünnipäeva. Juba neli aastat on Eesti personalirahval olnud oma veebikeskkond, mis on pakkunud lugemisvara ja põnevaid teadmisi paljudel personalitöösse puutuvatel teemadel nagu tööõigus, töötervishoid ja -ohutus, juhtimine, kandidaatide leidmine ja värbamine, meeskonnatöö, töötajate hoidmine, tasustamine ja motiveerimine, töö kujundamine, tööõnn, edasi- ja tagasiside, töötaja arendamine jpm.
Samuti kuuluvad Personaliuudiste pakutava juurde
personalijuhtimise,
tööõiguse,
töötervishoiu ja -ohutuse ning
töösuhete teabevarad,
Äripäeva raadio saade „Töö ja palk”,
ajakiri Personali Praktik, hulgaliselt seminare ja vebinare ning koostöös Pärnu Konverentsidega ka igasügisesed
Koolituskonverents ja
Palga Päev.
Juba järgmisel nädalal, 19. veebruaril, on aga taas toimumas järjekordne
personalitöö aastakonverents, mille ettekanded keskenduvad tänavu sellele, kuidas leida õige suund personalitöös. Teiste seas astuvad üles Maria Kütt (Välisministeerium), Leelia Rohumaa (Pipedrive), Evelin Andrespok (Toggl), Hillar Matto (Omniva). Juttu tuleb muu hulgas laieneva ettevõtte edukast kommunikatsioonist, personalijuhi töö väärtusest, vaimse tervise olulisusest (ja miks me sellest ikka ja jälle rääkima peame!) ja värbamistrendidest. Samuti otsime koostöös eri sektori pikaaegsete personalijuhtidega lahendust praegusele tööjõukriisile.
Personalitöö aastakonverentsi täpsemat kava ja esinejaid saad vaadata
SIIT.
Sünnipäeva puhul tegid Personaliuudised ka kokkuvõtte nelja aasta loetuimatest lugudest ja selgus, et suurem osa neist on aktuaalsed tänagi!
Personaliuudiste TOP10 2016–2020
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.