Ajutine töötaja kauplusesse või suvekohvikusse

Tööturul kriis süveneb ja suurim probleem on endiselt tööjõupuudus, aga ka varimajanduse ja kahtlaste skeemide kasutamise jätkuv kasv personalivahenduses ning tööjõu hankimisel. Valitsus peab leidma viisid ja meetodid illegaalse ja/või makse mittemaksva tööjõu sissevoolu takistamiseks ja/või maksustamiseks.

Eesti vaevleb tööjõukriisi käes – raske on leida nii spetsialiste kui ka lihttöötajaid. Võtsin sihikule personalijuhid ja uurisin, mis nad tööjõuturu olukorrast arvavad ja kuidas teha nii, et hea töötaja ettevõttes püsiks ehk milliseid motiveerimisviise kasutatakse. Samuti uurisin uue aasta plaanide kohta – kas ettevõtetes luuakse uusi ametikohti juurde või neid hoopis vähendatakse? Ja kas sellega tunnetatakse ka lähenevat majanduskriisi?

Olen laiemalt erinevatele ametikohtadele värbamisega kokku puutunud juba üle 13 aasta, tootmises veidi üle aasta. Murekoht ettevõttes oli, et tootmistöötajate voolavus oli väga suur – süvenesin sügavuti, millest see tuleb ja kuidas teha kvaliteetset värbamist nii, et ettevõte saab parima töötaja, töötaja on rahul ja sellest kujuneb pikaajaline tore töösuhe mõlemale poolele.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.