Eelmisel aastal kasvas Eesti keskmine brutokuupalk 7,4 protsenti, kuid nii Eesti Pank kui ka Swedbank prognoosivad hoo raugemist 2020. aastaks.

- Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on palgakasvu aeglustumine kooskõlas majanduse juba alanud jahenemisega. Foto: Eiko Kink
„Sellel aastal peaks palgakasv mõnevõrra rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ja nõudlus lisatööjõu järele, eelkõige eksportivates harudes, väheneb,” kirjutas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. „Seda kinnitavad ettevõtjate seas tehtud uuringud ja ka töötukassa numbrid, mis näitavad nii registreeritud töötuse kui ka täitmata ametikohtade arvu suurenemist.”
Seotud lood
Töötaja motivatsioonipaketi tähtsaim osa on kahtlemata töö eest saadav tasu. Samas ei ole see tingimata ainus hüve, mida töötajale pakkuda – Eesti maksusüsteemis on tööandjal võimalik töötajale ette näha veel mitmeid muid maksusoodustusi, mille abil töötajate heaolu suurendada, lisaks on need maksustamise mõttes sageli palgast soodsamad.
6-tunnine tööpäev või 4-päevane töönädal on intrigeeriv idee, aga kas lühema tööaja nimel oleksime valmis kaotama ka palgas? CVKeskus tegi rohkem kui 3400 töövõtja seas uuringu, et selgitada välja, mis valdkondades on võimalik juba praegu töötada lühema tööajaga ja kas töötajad on 6-tunnise tööpäeva nimel valmis isegi palgas kaotama.
Kui lapsevanemal jõuab kätte aeg lapsehoolduspuhkuselt taas tööle naasta, on tal töölepingu seaduse alusel õigus paranenud töötingimustele, sh palgatõusule, kui vahepeal on parandatud teiste töötajate tingimusi ja nende palk on tõusnud, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Keskmise brutopalga juures, mis 2019. aastal on Eestis ligikaudu 1400 eurot kuus, jääb töötajale kätte 1157 eurot ja tööandja tööjõukulu on kokku 1873 eurot. Tihti väljendatakse üllatust ja nördimust, et ühe kätte saadud euro kohta tuleb riigile maksta tervelt 61 senti.
„Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt haiguste raviks tehtav kulutus, vaid nutikas investeering töötajate heaolusse ja ettevõtte tootlikkusse. Üha enam tööandjaid mõistab, et tervise edendamine algab ennetusest, mitte siis, kui probleemid juba ilmnevad,“ ütleb Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.