Olukorra haldamine ning olemasolevate ressursside ja jõuvarudega arvestamine on peamine, mida inimesed kriisis otsivad ja üksteiselt ootavad.
Olukorra haldamine tähendab ka kriisiseisundile iseloomuliku segaduse, mure ja jõuetuse tunnistamist. See algab stressiilmingute märkamisest enda ja kaaslaste käitumises ning jätkub teadliku suhtumise muutmisega tundeseisunditesse. Tuleks loobuda kaaslase negatiivse eneseväljenduse, näiteks kaeblemise või vihahoos öeldu sõnasõnalisest tõlgendamisest ja talle vastandumisest. Pigem peaks püüdma tema negatiivsete sõnavõttude taha peidetud vajadusi selgitada. Eetiliseks, abistavaks ja õiglaseks jäämine on oluline, sest abitu olukord võib soodustada ka võimu ja jõu väärkasutamist.
Seotud lood
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.