Hirmul on suured silmad
Inimesed leiavad erinevaid põhjendusi, miks oma probleeme varjata. Saksa psühhoanalüütik Fritz Riemann on kirjeldanud raamatus „Hirmu põhivormid” nelja hirmu liiki, mis sunnivad meid vahel vaikima, oma mõtteid kallutatult esitama või sisutu sõnavooga varjama.
Hirm arvamust avaldada võib toetada kohanemist oludes, kus lahendusi pole ja võitlemine näib võimatu. Hirm suunab vaikima või vaoshoitult väljenduma ning oma arvamust peitma, et tagada vähim, mis võimaldaks muutusteta edasi elada. Hirmu usaldada põhjustab liigse sõltumise ja endast loobumise kartus. Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab selline isik teise inimese katset temaga avatult suhelda enda ohustamisena. Tema esmane reaktsioon on hirm, millele võib järgneda agressiivne vastus stiilis: „Palun ära tüüta mind igasuguste küsimustega”. Sellise käitumise tagajärjeks on oht kaotada avatud ja siirad kontaktid teistega ning sulgumine oma mõttemaailma.
Seotud lood
Juhtidel tekib ikka oma töös psühholoogiliselt raskeid perioode, mil oleks vaja ka oskusi, et endaga paremini toime tulla. Stressijuhtimise koolitaja Kristjan Rotenbergi sõnul näeb ta palju varjatud vajadust abi järele, sest paljud juhid ei julge öelda, et neil on psühholoogiliselt raske, pinge või stress.
Töökiusamine on riskitegur, mis mõjutab töötajate vaimset heaolu olulisel määral. Eesti organisatsioonides mõistetakse seda õnneks järjest enam ning otsitakse võimalusi, kuidas kiusamisega toime tulla.
Piisab, kui töötajatega vesteldakse või on vaja midagi enamat? Mispärast peaksid ettevõtjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende töötajate vaimset ja psüühilist tervist mõjutavad?
Kui inimestel läheb mingil eluperioodil tohutu kiireks, siis visatakse esimese asjana oma elust välja kõik kosutav ja meeldiv. „Ei käida enam sõpradega väljas ega loeta raamatuid, samamoodi visatakse kohe alguses välja ka teadveloleku harjutused. Ja ometi on nii, et kui praktiseerida teadvelolekut just kiirel ja keerulisel ajal, siis see toetab sind väga palju,ˮ rääkis intervjuus teadveloleku koolitaja ja psühholoog Helena Väljaste.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
1
Naised kogevad mikroagressioone 2 korda sagedamini kui mehed ja lahkuvad seetõttu ka rohkem töölt
Viimased uudised
Naised kogevad mikroagressioone 2 korda sagedamini kui mehed ja lahkuvad seetõttu ka rohkem töölt
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele