Hirmul on suured silmad

Juhtidel tekib ikka oma töös psühholoogiliselt raskeid perioode, mil oleks vaja ka oskusi, et endaga paremini toime tulla. Stressijuhtimise koolitaja Kristjan Rotenbergi sõnul näeb ta palju varjatud vajadust abi järele, sest paljud juhid ei julge öelda, et neil on psühholoogiliselt raske, pinge või stress.

Töökiusamine on riskitegur, mis mõjutab töötajate vaimset heaolu olulisel määral. Eesti organisatsioonides mõistetakse seda õnneks järjest enam ning otsitakse võimalusi, kuidas kiusamisega toime tulla.

Piisab, kui töötajatega vesteldakse või on vaja midagi enamat? Mispärast peaksid ettevõtjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende töötajate vaimset ja psüühilist tervist mõjutavad?

Kui inimestel läheb mingil eluperioodil tohutu kiireks, siis visatakse esimese asjana oma elust välja kõik kosutav ja meeldiv. „Ei käida enam sõpradega väljas ega loeta raamatuid, samamoodi visatakse kohe alguses välja ka teadveloleku harjutused. Ja ometi on nii, et kui praktiseerida teadvelolekut just kiirel ja keerulisel ajal, siis see toetab sind väga palju,ˮ rääkis intervjuus teadveloleku koolitaja ja psühholoog Helena Väljaste.

Edukad ideed ei sünni alati koosolekulaua taga. Igapäevasest töökeskkonnast välja astumine annab meeskonnale võimaluse vaadata harjumuspärastele küsimustele värske pilguga, võtta aega sisulisteks vestlusteks ning ühendada töö teadliku taastumisega. Nii võib tavalisest seminaripäevast kujuneda midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne kohtumine kalendris.