Kuidas paremini keskenduda?

Soovitus: püstita endale selge eesmärk ja tekita pakilisus.

On välimisi ja sisemisi segajaid. Esimesteks on näiteks müra, temperatuur, valgus ja üldiselt on meil nendega lihtsam hakkama saada. Hoopis raskem on vabaneda sisemistest segajatest. Selleks tuleb kõigepealt endale teadvustada nende olemasolu ja kõige hullem sisemine segaja, mis ei lase hetkele keskenduda, on teadmatus.

Tänapäeva tehnoloogia lubab meil olla kõigiga kogu aeg ühenduses ehk teisisõnu selleks, et segada, ei pea inimene füüsiliselt enam meie juurde tulema. See on seotud aju ehitusega: aju otsmikusagara sees on tasukeskus, mis premeerib dopamiiniga, kui me midagi teada saame. Kui dopamiin tekitab rahulolutunde, siis selle puudus ehk teadmatus muudab rahutuks. Sellepärast tahakski kogu aeg visata pilku telefoni peale, kas keegi on kirjutanud ja mis ta on kirjutanud või kas keegi on laikinud ja mida ta on laikinud.

Soovitus: ära lase end millelgi ega kellelgi segada.

Inimene suudab ühele teemale katkematult keskenduda maksimaalselt 15 minutit. Seetõttu on hästi oluline teha pause. Kuigi esmapilgul tundub ehk vastuoluline, et pidev pauside tegemine soodustab keskendumist, siis tegelikult aitavad pausid keskendumisvõimet just taastada. Esialgu piisab ka lühikesest pausist, mis viiks mõtted korraks kõrvale. Kuid tavaliselt tuleb meil keskenduda laua taga istudes ehk passiivses asendis ja kui keha ei suuda enam aju korralikult energiaga varustada, muutub ka mõtlemine vaevaliseks. Seepärast tuleb ka füüsilisi pause teha ehk vahepeal end liigutada, et paraneks keha võime energiat toota.

Soovitus: väike paus iga 15 minuti tagant, pikem paus hiljemalt igas tunnis.