Elu nõuab meilt sageli palju. Enamik inimesi kogeb enda ümber pidevalt erinevaid stressoreid. Kasulik on oma stressitasemest aru saada ja õppida sellega toime tulema.
Stressil on võime mõjutada kõiki süsteeme meie kehas. Krooniline stress võib tekitada tõsiseid tervisehädasid, sealhulgas kõrget vererõhku, südamehaigusi, diabeeti ja psüühilisi häireid. Aga kui palju stressi on liiga palju? Ja kas on olemas sellist asja nagu liiga vähe stressi? Kui vaadelda inimeste tulemuslikkust ja sooritust, selgub, et surve ja soorituse vahel esineb oluline seos. Kui inimene on tööl tihti hajevil ja lohakas, võib ta olla kas kroonilises stressis või alastimuleeritud. Selleks, et leida mõnus kesktee, võiks proovida järgmisi strateegiaid stressi taltsutamiseks ja soorituse tipptasemele viimiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”