Küllap olete kuulnud ütlemist „Finance is the language of business”. Inimvara eest vastutava juhtkonna liikmena peab ka personalijuht seda keelt valdama. Personalitöötaja supervõime on oskus mõista ja mõjutada inimeste käitumist nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni tasandil, kuid selle võime realiseerimiseks on vaja teada, kuidas organisatsioon ennast majandab, kust raha tuleb ja kuhu läheb, kas palka saab tõsta või tuleb personali hoopis vähendada.
Eesti mõjukaim personalijuhi ja PARE esimehe Maria Kütiga on 20. oktoobril tulemas veebiseminar, kus tuleb juttu personalitöötaja finantskirjaoskusest.
  • Eesti mõjukaim personalijuhi ja PARE esimehe Maria Kütiga on 20. oktoobril tulemas veebiseminar, kus tuleb juttu personalitöötaja finantskirjaoskusest.
Finantskirjaoskust võib määratleda kui ainelise seisu mõistmiseks tarvilikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Teadmisi ja oskusi on vaja kolmes valdkonnas – ärimudel, finantsaruannete lugemine ja suhtarvude tõlgendamine. Personaljuhi vaatenurgast võib nendele teadmistele tuginedes tuua välja viis finantskirjaoskuse põhitõde.
Esiteks: kulud (sh palgad ja koolitused) maksab kinni klient
Juba 1980ndatel juhtis Michael Porter tähelepanu, et organisatsioon tuleks üles ehitada kliendile suurima võimaliku väärtuse loomisest lähtudes. Mõnikümmend aastat hiljem kirjutas Alexander Osterwalder, et jätkusuutlik on selline organisatsioon, kes teeb midagi kliendi eest ära. Mõlemal juhul on ühiseks märksõnaks „klient”. Personalijuhina võiks endalt küsida näiteks nii: kui ma võtan tööle kaks korda suurema palgaga müügiesindaja, siis kui palju rohkem väärtust lisab ta meie kliendile? Kas kliendile saaks esitada selle summa võrra suurema arve? Või: kas see müügiesindaja suudab lisaks iseenda palgale teenida tagasi ka minu oma?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele