Autor: Maria Kütt • 5. jaanuar 2021

5 finantskirjaoskuse põhitõde personalitöötajale

Küllap olete kuulnud ütlemist „Finance is the language of business”. Inimvara eest vastutava juhtkonna liikmena peab ka personalijuht seda keelt valdama. Personalitöötaja supervõime on oskus mõista ja mõjutada inimeste käitumist nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni tasandil, kuid selle võime realiseerimiseks on vaja teada, kuidas organisatsioon ennast majandab, kust raha tuleb ja kuhu läheb, kas palka saab tõsta või tuleb personali hoopis vähendada.

Eesti mõjukaim personalijuhi ja PARE esimehe Maria Kütiga on 22. aprillil tulemas veebiseminar, kus tuleb juttu personalitöötaja finantskirjaoskusest.

Finantskirjaoskust võib määratleda kui ainelise seisu mõistmiseks tarvilikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Teadmisi ja oskusi on vaja kolmes valdkonnas – ärimudel, finantsaruannete lugemine ja suhtarvude tõlgendamine. Personaljuhi vaatenurgast võib nendele teadmistele tuginedes tuua välja viis finantskirjaoskuse põhitõde.

Esiteks: kulud (sh palgad ja koolitused) maksab kinni klient

Juba 1980ndatel juhtis Michael Porter tähelepanu, et organisatsioon tuleks üles ehitada kliendile suurima võimaliku väärtuse loomisest lähtudes. Mõnikümmend aastat hiljem kirjutas Alexander Osterwalder, et jätkusuutlik on selline organisatsioon, kes teeb midagi kliendi eest ära. Mõlemal juhul on ühiseks märksõnaks „klient”. Personalijuhina võiks endalt küsida näiteks nii: kui ma võtan tööle kaks korda suurema palgaga müügiesindaja, siis kui palju rohkem väärtust lisab ta meie kliendile? Kas kliendile saaks esitada selle summa võrra suurema arve? Või: kas see müügiesindaja suudab lisaks iseenda palgale teenida tagasi ka minu oma?

Teiseks: finantsaruannetes on ainult üks fakt – raha kassas ja pangakontol

Finantsaruannetes on vaid üks rida, mida ei ole raamatupidajal kuidagi võimalik muuta või teisiti tõlgendada, kui see kassaraamatust või pangakonto väljavõttelt vastu vaatab – raha kassas ja pangakontol. Kõik muu on tõlgendamise küsimus ja seda on võimalik vastavalt vaatenurgale muuta, loomulikult kehtiva regulatsiooni piires. Finantsaruandeid uurides tuleb pöörata tähelepanu, millise meetodiga arvestatakse kulusid, kui pikk on põhivara kasulik eluiga, mis tingimustel hinnatakse arved ebatõenäoliselt laekuvaks, milliseid reserve on loodud, millise hinnaga raha on laenatud, kuidas on hinnatud pikaajaliste investeeringute tasuvust.

PARE esimees Maria Kütt esineb teemaga 22. aprillil toimuval veebiseminaril „Finantskirjaoskuse põhitõed personalitöötajale”. Rohkem infot saad SIIT.

Finantskirjaoskuse põhitõed personalitöötajale

Finantsaruannete lugemise oskus on tarvilik igale juhtkonna liikmele, sealhulgas personalijuhile. Seminaril uurime konkreetse ettevõtte majandusaasta aruannet personalitöötaja pilguga.

Kolmandaks: kasum ≠ vaba raha (palkade tõstmiseks)

Kasumiaruande viimast rida vaadates tuleb silmas pidada, et kasum ei ole raha pangakontol, vaid hinnang organisatsiooni tegevuse kasumlikkusele vaatlusalusel perioodil. Näiteks, kui arvutit kasutatakse kaks aastat, siis on korrektne võtta see põhivarana arvele ja kanda kuludesse ehk amortiseerida kahe aasta jooksul, kuigi ostu eest tehti ülekanne kohe. Tööjõukuludes kajastub jällegi igakuiselt kasutamata puhkuse reserv, mis kuulub tegelikult väljamaksmisele alles siis, kui töötajad tõepoolest puhkust kasutavad. Parema ülevaate ettevõtte tegelikust vaba raha hulgast annab rahavoogude aruanne. Kui põhitegevuse rahavoog on investeerimise ja finantseerimise omast suurem ja positiivne, nagu on ka rahavoogude aruande tulemus kokku, võiks inimkapitali rohkem investeerida küll.

Neljandaks: kui lühiajalised kohustused ületavad pidevalt käibevara, on ettevõttel tegevuse jätkamiseks raha juurde vaja

Bilanssi vaadates võiks ühe esimese tehtena jagada omavahel käibevara ja lühiajalised kohustused. Kui saadud tulemus on võrdne ühega või alla selle, ehk lühiajalised kohustused ületavad käibevara, võib palgapäeval väljamaksetega raskusi tekkida. Raskusi võib põhjustada ka kreditoorse ja debitoorse võla suhe. Kui hankijatele makstakse ostetud teenuste ja toorme eest kiiremini, kui ostjad tasuvad meie müüdud toodete või teenuste eest, jääb ettevõttel raha puudu. Peagi ees seisvale täiendavale finantseerimisvajadusele võib viidata ka põhivara väärtusega võrreldes suur amortisatsioonikulu: tehnika on amortiseerunud ja võib vajada uuendamist. Inimestesse investeerimiseks on selle võrra vahendeid vähem.

Viiendaks: ka personaliprojekti tasuvust võrreldakse kapitali hinnaga

Ettevõtte kasutusse antud rahaliste vahendite eest soovib omanik teenida tulu ja laenuandja intressi ehk iga investeeritud euro peab tooma tagasi vähemalt kapitali hinna jagu ja soovitavalt rohkem. Seega peaks projekti ROI (Return on Investment) olema suurem kui kapitali kaalutud keskmine hind ehk intressimäär, millega ettevõttele on raha antud. Kui tööandja maine kampaania ei vähenda sobilike kandidaatide leidmise hinda või olemasolevate töötajate voolavust vähemalt kampaania tegemiseks investeeritud summa ja intressi võrra, siis on finantsisti vaates tegemist ressursside raiskamisega.

Personalijuhil, aga ka teistel juhtkonna liikmetel, on oluline kujundada endas harjumus vaadata vähemalt kord kuus kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet, võrrelda tulemusi varasemate perioodide ja eelarvega, küsida, kuidas on muutunud klientide vajadused ja kas meie mõõdikud annavad nii minevikust kui ka tulevikust adekvaatse pildi. Distsipliin teadmiste rakendamisel ehk hoiak on sama oluline kui teadmised ise.

Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700