Heli Raidve: kaugtööga on esile tulnud väga tõsised probleemid

Sotsiaalministeerium on hakanud välja töötama uut heaolu arengukava aastateks 2023–2030. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta uues arengukavas fookusess tööõiguse paindlikumaks muutmine.

Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.

Puudujäägid isikuandmete kaitses võivad minna tööandjale kalliks maksma. Seega on oluline aeg-ajalt veenduda, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ja tarvitusele on võetud piisavad kaitsemeetmed.

Kas Eesti Töötukassas töötuna arvel olevale inimesele tööampsu võimaldamisel tuleb sõlmida tähtajaline tööleping, käsundusleping või mõni muu leping? Selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.