Heli Raidve: kaugtööga on esile tulnud väga tõsised probleemid

Sotsiaalministeerium on hakanud välja töötama uut heaolu arengukava aastateks 2023–2030. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta uues arengukavas fookusess tööõiguse paindlikumaks muutmine.

Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.

Puudujäägid isikuandmete kaitses võivad minna tööandjale kalliks maksma. Seega on oluline aeg-ajalt veenduda, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ja tarvitusele on võetud piisavad kaitsemeetmed.

Kas Eesti Töötukassas töötuna arvel olevale inimesele tööampsu võimaldamisel tuleb sõlmida tähtajaline tööleping, käsundusleping või mõni muu leping? Selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”