Aasta keerulisi töösuhteid: tööandjatel on laveerimist omajagu
Sellest, millised on viimase aasta töösuhted, mida on ettevõtted enese elushoidmiseks teinud ja milliseid muudatusi oleks tööseadustesse tarvis, rääkis viimases „Töö ja palgaˮ saates Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Enne COVID-19 pandeemiat kehtinud tööõigust puudutavaid regulatsioone on mõnevõrra muudetud vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse puhul, kuid õigusaktides on kogu aeg olnud kohustus tagada tööandja poolt ka kodukontoris töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmine.
Üksnes veerand tööandjatest on kehtestanud ametliku kaugtöö poliitika, samas kui viiendik näeb reeglistiku puudumist murekohana, selgus CV-Online Estonia kaugtöö uuringust. Mida kaugtöö poliitika kokkuleppimine organisatsioonile annab?
Kaugtöö või kodukontorist töötamine ei ole Eestis kunagi olnud nii levinud kui praegu ning võib väita, et alates 2020. aasta kevadest on tööandjad sunnitud kiiresti oma senist töökorraldust ümber organiseerima.
Milliseid kohustusi, õigusi ja riske tasub tööandjal kaugtöö kokkulepet tehes ja kaugtööd rakendades kindlasti teada? 29. aprillil toimub tööõiguse spetsialisti Kristel Tiitsa koolitus, millele registreerimine on nüüd avatud.
Saaremaal Nasva alevikus asuv Baltic Workboats AS (BWB) on Eesti laevaehituse sümbol. Ettevõtte tehases valmivad maailmatasemel laevad, mis seilavad Lääne- ja Vahemerel, Mustal ja Kaspia merel ning kuuluvad enam kui 25 riigi laevastikesse Euroopast Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Kuid iga tipptehnoloogilise laeva taga on inimesed, kuldsete kätega oskustöölised, kes oma valdkonda tunnevad ning merekeskkonna eripäradega arvestada teavad. Oma osa selles, et BWB tehnoloogiline areng hoogsalt jätkuda saab, on Eesti Töötukassal.