Anna Jarjomenko lahkus Kiievist märtsi alguses. Koos pojaga sõitsid nad Ukraina pealinnast rongiga Lvivi, sealt pääsesid elektrirongiga Przemyślisse ning Poolast vabatahtlike bussiga Tallinna. Kiievis töötas Anna kooli asedirektorina ja Eestisse jõudes hakkas ta kohe töövõimalusi otsima.

- Rahvas koguneb Lvivi rongijaamas Ukrainas, et sõja eest põgeneda. Foto: Andras Kralla
Eestisse jõudnud Ukraina põgenike arv läheneb juba varem ennustatud 30 000 piirile, nii et vahepeal on Eesti Pank lähteandmeid korrigeerinud – riiki võib saabuda veel üle 20 000 hädapõgeniku. Ligikaudu pooled kõigist saabujatest on tööealised inimesed. Eksperdid ennustavad, et ukrainlased täidavad palju vabu töökohti kaubanduses, ehituses, teeninduses ja põllumajanduses. Kas see tähendab, et kohalikud elanikud on sunnitud tööturult lahkuma?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates Venemaa laiaulatuslikust sõjalisest sissetungist Ukrainasse on töötukassat teavitanud kollektiivsest koondamisest üheksa ettevõtet, kuid ühelgi juhul pole seni põhjuseks toodud sanktsioonide mõju või seetõttu katkenud ärisidemeid.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (241 SE), millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimestele töörändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.
Kuivõrd käesolevaks ajaks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem, on muutunud aktuaalseks teemaks Ukrainast pärit sõjapõgenike tööle võtmine. Äripäeva Palgauudised selgitavad, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.
Lisatöökäed on olnud eriti suureks abiks valdkondades, kus ei nõuta riigikeele oskust, näiteks tööstuses ja logistikas. Samuti võtavad põgenikud aktiivselt vastu töökohti teeninduses ja toitlustuses, kus nad saavad koos töötada eesti keelt rääkivate töötajatega.
„Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt haiguste raviks tehtav kulutus, vaid nutikas investeering töötajate heaolusse ja ettevõtte tootlikkusse. Üha enam tööandjaid mõistab, et tervise edendamine algab ennetusest, mitte siis, kui probleemid juba ilmnevad,“ ütleb Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.