Tööpuudus taevasse ei kerki, kuid kõiki pole kerge hõivata: kuidas Ukraina pagulaste sissevool mõjutab Eesti tööturgu

Alates Venemaa laiaulatuslikust sõjalisest sissetungist Ukrainasse on töötukassat teavitanud kollektiivsest koondamisest üheksa ettevõtet, kuid ühelgi juhul pole seni põhjuseks toodud sanktsioonide mõju või seetõttu katkenud ärisidemeid.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (241 SE), millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimestele töörändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.

Kuivõrd käesolevaks ajaks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem, on muutunud aktuaalseks teemaks Ukrainast pärit sõjapõgenike tööle võtmine. Äripäeva Palgauudised selgitavad, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.

Lisatöökäed on olnud eriti suureks abiks valdkondades, kus ei nõuta riigikeele oskust, näiteks tööstuses ja logistikas. Samuti võtavad põgenikud aktiivselt vastu töökohti teeninduses ja toitlustuses, kus nad saavad koos töötada eesti keelt rääkivate töötajatega.

Sügiseti jõuab ettevõtetes kätte hetk, kus asutakse arutlema oma töötajatele mõeldud jõulukinkide üle. Kas pista pihku järjekordne logoga kruus ja ettevõtte pildiga šokolaad või korraldada hoopis pidu? Kui pidu, siis kuidas teha see nii, et kõigil oleks tore ja see oleks midagi erilist ning meeldejäävat?