Autor: Külli Reino, palgauudised.ee toimetaja • 6. mai 2022

„Juba viiendat aastat ja umbes kolm korda igal aastal kinnitab seda ka Euroopa Kohus oma otsustes - palun saage aru, ei ole olemas kolmandat aega – on tööaeg ja puhkeaeg“ selgitab Raidve.

„Varasemad Euroopa Kohtu otsused on tulnud valdavalt kõik sellised, et valveaeg on tööaeg. Kui töötaja peab valve ajal olema valmis mõne minutiga asuma kusagile teele, et täita tööülesandeid, siis on selline valmisolek talle niivõrd koormav, et see aeg tuleb lugeda tööajaks. Näiteks: lennuki tagavarameeskond peab olema valmis tormama lennujaama, päästeteenistuja peab kiirelt reageerima väljakutsele, kirurg peab mõne minutiga sõitma väljakutsele. Sellistes olukordades on eraelu oluliselt piiratud ja oma huvide ega hobidega pole võimalik tegeleda“ lisas ta.

Näide 1: Tööandja algatusel läbitud kohustuslik kutseõpe

Tööandja peab töötajat koolitama selle töö tegemiseks, milleks ta tööle võeti. Euroopa kohus ütleb oma 28.10.2021. a otsuses nr C-109/19, et ajavahemik, mil töötaja läbib oma tööandja määratud kutseõpet, mis toimub väljaspool tema tavapärast töökohta koolitusteenuse pakkuja ruumides ning mille vältel ta ei täida oma tööülesandeid, kujutab endast tööaega.

„Selline koolitus on töötajale tasuta ja võimaluse korral peab see toimuma ka tööajal. Kui näiteks töötaja peab osalema sellisel koolitusel puhkepäeval ja tal on nii-öelda oma tavatunnid täis töötatud, siis toob see automaatselt kaasa ka ületunnid,“ juhib Heli Raidve tähelepanu.

Näide 2: Valve väljakutsevalve raames ja valveperioodi ajal ettevõtjana kutsetegevusega tegelemine

Euroopa Kohus tegi esmakordselt vastupidise otsuse 11.11.2021. a nr C-214/20, kus kohus otsustas, et iga valveaeg ei ole tööaeg. Reservpäästjal oli selline valveperiood väljakutsevalve raames, mille ajal ta võis tööandja loal tegeleda omal käel ettevõtjana kutsetegevusega. Samas oli tal kohustus häire korral jõuda oma päästedepoosse kümne minuti jooksul. Samas aga puudus tal kohustus osaleda kõikides selle päästedepoo väljakutsetes.

Reservpäästja püüdis tõestada, et kogu tema valveaeg tuleb lugeda tööajaks. Kohus leidis, et eelkõige muu kutsetegevusega tegelemise ulatust ja laadi arvestades ning seda, et sellele töötajale seatud piirangud ei mõjutanud objektiivselt ja väga oluliselt tema võimalust valveajal vabalt kasutada aega, mille jooksul tema kui reservpäästja tööalaseid teeneid ei vajatud.

„Seega, kui töötaja saab valveajal tegeleda asjadega, millega ta nagunii oleks tegelenud, siis sellist valveaega tööajaks ei loeta. See jääb puhkeajaks,“ võttis Heli Raidve kohtuloo lühidalt kokku.

Pane tähele!

Need ja paljud teised kohtulahendid tulevad kirjeldamisele ka juba 17. mail toimuval Heli Raidve tööõiguse seminaril! Kuni 8. maini kehtib registreerimisele soodushind!

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Heli Raidve soovitus

Valveaeg ei ole iseseisev aeg ja iga aeg tuleb kvalifitseerida kas tööajaks või puhkeajaks. See sõltub sellest, kui palju on töötaja eraelu sellest piiratud või häiritud. Kui on küsimus, milline valveaeg on puhkeaeg ja milline tööaeg, siis tuleks need kaks kohtulahendit kindlasti läbi lugeda. Need on kaks äärmuslikku otsust, mis aitavad valveaja olemust mõista ja määratleda.