Kogemusnõustaja saab aidata nii juhti kui meeskonnaliikmeid

Mis on üldse vaimne tervis? Füüsilisest tervisest saame igaüks enda moodi aru, eks? Kõik, mida on silmaga näha ja käega katsuda, seda mõistame ka paremini. Kui oleme haiged, saame mingi vigastuse/haava, siis oskame ju ise hinnata, mida sel puhul teha on vaja, kas minna õmblema või lihtsalt plaaster peale panna.

Hingehaavadega aga nii lihtne ei ole, sest me ei näe ju inimese sisse. Vaimne tervis on samamoodi süsteem, nagu on seda füüsiline tervis, kus meie väline keha peaks toimima laitmatult nagu ka meie sisemine keha. Vaimse tervise alla kuulub kõik see, mida me tunneme, meie mõtlemine, toitumine, meie käitumismustrid, minapilt, teadlikkus, suhtumine, veendumused ja põhimõtted ning see kokku moodustab meie maailmavaate.

Füüsiline ja vaimne tervis on lahutamatud ja meil on lausa kohustus hoolitseda nende hügieeni eest ühel ja samal ajal. Sama on meie lihaste treenimisega: kui lihased koormust ei saa, siis nad hääbuvad.

Alustan Inglise kirjaniku ja filosoofi Aldous L. Huxley mõttepärlist: “Kogemus ei ole ainult see, mida me läbi elame, vaid see, kuidas me juhtunuga toime tuleme.” See mõte tabab kõige paremini kogemusnõustamise olemust.

Kogemus on see, mis minuga on juhtunud ja iga päev juhtub – kõigi teadmiste algallikas. Me reaalselt elame oma meeltega läbi erinevaid olukordi ja sündmusi, tunnetame ja tajume, tundes erinevaid tundeid ja emotsioone, mis meie sisse mingisugused jäljed jätavad. See, kuidas me juhtunuga toime tuleme, vajutab pitseri omandatule. Kogemused kujundavad meie elu, seda, millisteks me kasvame. Iga kogemus aitab luua mingi väärtuse, mis aitab meil edasi või tagasi liikuda.

Kogemusnõustaja on inimene, kes tuleb enne oma asjadega toime, töötab ise ennast tippu, ravib terveks esmalt enda hingehaavad, et siis näidata ka teistele, kuidas seda teha.

Kogemusnõustamine, nagu nimi “kogemus” juba ütleb, on see, kui inimene on omandanud mingisuguse kogemuse, mis ta väärtuslikumaks teeb, ja “nõustamine”, et ta oskab seda edasi anda. Ehk siis nõu andmine enda kogemuste põhjal. Piltlikult võtame näiteks ükskõik mis oma valdkonna spetsialisti (treener, tippjuht, õpetaja jne) – kellegi, kellel on mingi kogemus mingil alal ja mida tulemuslikum see on olnud, seda professionaalsemat nõu ta oskab anda.

Siinkohal on rõhutatult tähtis aru saada, et oleme sellega, mida oleme läbi elanud, ka niimoodi toime tulnud, et see on aidanud meil ka edasi liikuda ehk siis kogemuseks vormunud. Välises maailmas toome näiteks medaleid toonud tippsportlased (Gerd Kanter, Erki Nool, Ott Kiivikas jpt) või oma ettevõtte edukaks ehitanud inimesed (Martin Villig, Urmas Sõõrumaa, Rain Lõhmus, Are Altraja jpt). Alles pärast isiklikku kogemust oskab nõustaja kõige paremat nõu anda: näe, tööriistad, mis mind tippu viisid, olid need. Nõustamise kogemused võib saada ka protsessi käigus, kus nõustatakse või õpetatakse inimest. Kuskilt peab ju alustama.