Autor: Hardy Suurpere, kogemusnõustaja • 19. september 2022

Kogemusnõustaja saab aidata nii juhti kui meeskonnaliikmeid

Füüsilise isikuna me tahame, et meil oleks kõik hästi ja korras. Juriidilise isikuna tahame me sama. Meie kohustus on hoolitseda selle eest, et rahavoog voolaks tõrgeteta, sest ettevõtte kohustus on saada kasumit. Kuidas seda teha? Kust alustada? Siin tuleb appi teadlikkus.

Kas olete nõus, et igale tegevusele järgneb tulemus? Kui me selle tulemusega rahul ei ole, on vaja ju midagi ette võtta ja muuta eks! Heade tulemuste juhtimine algab juhist, nii nagu hea sõidukijuht peab oskama sõita. Tulemuste tegemine algab meie meeleseisunditest. Kas meil on kõik ikka korras?

Edasi sõltub tulemuste tegemine meeskonnast. Näide: jalgapallis on ülitähtis, kus iga mängija annab endast maksimumi, nii on ka ettevõtte kliimas. Ideaalis on vaja asjale läheneda terviklikult, nii vaimses kui füüsilises mõttes, sest see süsteem töötab koos ja sellest paljud veel aru ei saa.

Tähtis on suunata tähelepanu nendele inimestele, kes soovivad oma tulemusi parendada, olla iseenda parim versioon, avastada oma potentsiaal, teha iga päev selliseid tulemusi, mis rõõmu toovad.

Hea meelega tõlgin seda võõrkeelt.

Mis on üldse vaimne tervis? Füüsilisest tervisest saame igaüks enda moodi aru, eks? Kõik, mida on silmaga näha ja käega katsuda, seda mõistame ka paremini. Kui oleme haiged, saame mingi vigastuse/haava, siis oskame ju ise hinnata, mida sel puhul teha on vaja, kas minna õmblema või lihtsalt plaaster peale panna.

Hingehaavadega aga nii lihtne ei ole, sest me ei näe ju inimese sisse. Vaimne tervis on samamoodi süsteem, nagu on seda füüsiline tervis, kus meie väline keha peaks toimima laitmatult nagu ka meie sisemine keha. Vaimse tervise alla kuulub kõik see, mida me tunneme, meie mõtlemine, toitumine, meie käitumismustrid, minapilt, teadlikkus, suhtumine, veendumused ja põhimõtted ning see kokku moodustab meie maailmavaate.

Füüsiline ja vaimne tervis on lahutamatud ja meil on lausa kohustus hoolitseda nende hügieeni eest ühel ja samal ajal. Sama on meie lihaste treenimisega: kui lihased koormust ei saa, siis nad hääbuvad.

Mis on kogemusnõustamine?

Alustan Inglise kirjaniku ja filosoofi Aldous L. Huxley mõttepärlist: “Kogemus ei ole ainult see, mida me läbi elame, vaid see, kuidas me juhtunuga toime tuleme.” See mõte tabab kõige paremini kogemusnõustamise olemust.

Kogemus on see, mis minuga on juhtunud ja iga päev juhtub – kõigi teadmiste algallikas. Me reaalselt elame oma meeltega läbi erinevaid olukordi ja sündmusi, tunnetame ja tajume, tundes erinevaid tundeid ja emotsioone, mis meie sisse mingisugused jäljed jätavad. See, kuidas me juhtunuga toime tuleme, vajutab pitseri omandatule. Kogemused kujundavad meie elu, seda, millisteks me kasvame. Iga kogemus aitab luua mingi väärtuse, mis aitab meil edasi või tagasi liikuda.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on inimene, kes tuleb enne oma asjadega toime, töötab ise ennast tippu, ravib terveks esmalt enda hingehaavad, et siis näidata ka teistele, kuidas seda teha.

Kogemusnõustamine, nagu nimi “kogemus” juba ütleb, on see, kui inimene on omandanud mingisuguse kogemuse, mis ta väärtuslikumaks teeb, ja “nõustamine”, et ta oskab seda edasi anda. Ehk siis nõu andmine enda kogemuste põhjal. Piltlikult võtame näiteks ükskõik mis oma valdkonna spetsialisti (treener, tippjuht, õpetaja jne) – kellegi, kellel on mingi kogemus mingil alal ja mida tulemuslikum see on olnud, seda professionaalsemat nõu ta oskab anda.

PANE TÄHELE!

Kogemusnõustaja Hardy Suurpere astub kuulajate ette ka 9. novembril toimuval Koolituskonverentsil "Teadmiste jõgi", kus kirjeldab kogemuslugude töötoas oma tööd kogemusnõustajana ja selgitab, missuguseid probleeme võiks kogemusnõustaja aidata tööandjal ettevõttes või meeskonnas lahendada.

Soodushinnaga konverentsipääsmeid saad soetada veel 28. septembrini!

Siinkohal on rõhutatult tähtis aru saada, et oleme sellega, mida oleme läbi elanud, ka niimoodi toime tulnud, et see on aidanud meil ka edasi liikuda ehk siis kogemuseks vormunud. Välises maailmas toome näiteks medaleid toonud tippsportlased (Gerd Kanter, Erki Nool, Ott Kiivikas jpt) või oma ettevõtte edukaks ehitanud inimesed (Martin Villig, Urmas Sõõrumaa, Rain Lõhmus, Are Altraja jpt). Alles pärast isiklikku kogemust oskab nõustaja kõige paremat nõu anda: näe, tööriistad, mis mind tippu viisid, olid need. Nõustamise kogemused võib saada ka protsessi käigus, kus nõustatakse või õpetatakse inimest. Kuskilt peab ju alustama.

Samamoodi on võimalik ka vaimsetel teemadel (sisemine maailm) tippu jõuda, ületades kõik need teemad, mis meid segavad: stress, depressioon, ärevus, ülemõtlemine, olme- ja töömured jms. Ka siin kehtib oskus nendega hakkama saada, neid tunnistada ja neist teadlik olla, et jah ma ei saanud oma ülesannetega hakkama ja vajan abi, vajan uusi teadmisi, upgrade'i, refresh'i, update'i.

Nõustamine ehk nõu andmine on ju elu loomulik osa. Inimesed teevad seda päevast päeva. Kogemusnõustamise puhul on heaks motivatsiooniks ka see, et kui mina sain, saad ka sina. Mul on juba see kogemus ja mul on see retsept, millega sina ka oma asjad korda saad.

Näen, et kui inimene usub, tahab ja ka tegutseb selle nimel, siis nõustamine aitab anda talle täpselt selle vajaliku detaili, mis tal elus edasi liikumiseks vaja on. Kogemusnõustaja annab inimesele just selle abikäe, selle tööriista või meetodi, mida saab kasutada mingi konkreetse olukorra lahendamiseks.

Inimene saab aru, et ta ei ole oma probleemidega üksi. Minu nõustamine on proaktiivne, mis õpetab inimestele eelkõige seda, kuidas oma probleemidega hakkama saada ja kuidas neid mitte enam juurde tekitada. Ma saan anda soovitusi, mis mind minu probleemiga aitasid. Kui sa teed nii, nagu mina tegin, kuid teed seda oma isiksust arvestades, siis tulevad ka tulemused, mis sind samuti aitavad.

Kogemusnõustamise juures on tähtis just see inimlik faktor, et nõustaja on tundnud ka sama tunnet, mida abivajaja, seda raku tasandil olevat tunnet. Nõustaja aitab inimestes üles leida nende tõelise potentsiaali ja aitab nii, et inimesed tahavad ennast ise uuesti aidata. Õpitud abituse seisund ja heitumus on need olukorrad, kus inimesed abi vajavad.

Kes siis veel, kui mitte kogemusnõustaja annab selle viimase tõuke, et abivajaja saaks hoo sisse, kui tema jalgrattal on abirattad ära võetud!

Kogemusnõustaja on justkui personaalne treener, kes oskab juhendada samamoodi, nagu teeb seda jõusaali treener, kui soovime ilusamat keha ja paremat tervist. Kogemusnõustaja on justkui vaimne treener, kes teeb seda läbi isiklike kogemuste, kus ta lihtsasti samastub inimesega, sest ta on ka samas kohas olnud, sama tunnet tundnud ja oskab anda sellist nõu, mis aitas tal endal mingis olukorras toime tulla. Selleks on olemas tööriistad, manuaal, retsept, mida saamegi lahkelt jagada.

Kui ettevõttes on probleem, vajab see lähenemist seestpoolt. Kui juht ei ole autoriteetne või tõsiseltvõetav, on raske ka töötajaid vastupidises veenda. Eeskuju on jõud, mis aitab kõige tõhusamalt. Alustame sellest, mis isiksusetüübiga on tegemist, et aru saada, kuidas tekkinud probleemi üldse lahendada. Kuidas see probleem tekkis? Miks ta tekkis? Kas inimesel on kõik korras? Kas ta magas piisavalt, kas ta toitub korralikult? Kas tal on suhtes kõik hästi? Ka suhe iseendaga peab olema hea.

Siis liigume alles väljapoole, kus kontrollime inimese oskuseid – kas tal on ees piir, kus ta enam ei oska, teadmistest jääb puudu või on tehtud midagi meelega. Juht ei peagi ise süvenema sellesse, mida ta ei oska – selleks ongi teised spetsialistid. Juhi jaoks on tähtis kasumlik tulemus.

Miks hoolitseda vaimse tervise eest?

– Ilma vaimse tervise eest hoolitsemise teadlikkuseta me lihtsalt ei kesta nii hästi, sest see kõik hakkab meid kahjustama. Terves kehas on terve vaim, teab vanarahvas: kui vaim on terve, püsib ka keha iseenesest terve. Kui vaim on katki, läheb ka keha katki.

– Kui me ei tegele oma vaimse tervisega, siis tekib läbipõlemine, ülemõtlemine, õpitud abitus, heitumus, mõnuainete probleem, insult, infarkt, surm.

– Me pole iseenda parim versioon.

– Oma vaimse tervisega tegelemine annab uhke tunde, nagu oleks maailmameistritiitli saanud, sest nii ebamugav on ju oma teemadega tegeleda. Sama ebamugav on aastaid matil harjutada, et tiitleid saada. Aga tulemus on seda väärt ja selleks ajaks on juba ebamugavus unustatud. Sama tulemust tahame ju ka ettevõttes saavutada.

Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Liina AruKonverentside programmijuhtTel: 5559 1230