Tark juht teab, et keerulistel ja muutlikel aegadel ei tohi õppimist piirata või selle toetamist lõpetada. Otse vastupidi – koolitusse tuleb suunata võimalusel ressursse juurde, sest see võib olla võimalus saavutada konkurentsieelis nende ees, kes seda ei tee. Selle aruka otsusega teeb juht kingituse nii endale, oma meeskonnale kui ka kogu ettevõttele.
Koolitus on kink, mille väärtus ajas vaid kasvab
  • Foto: Pixabay

Miks on õppimist toetada olulisem kui kunagi varem?

2022. aasta kevadel tegi Eesti HR Selts koostöös SinuLabiga Eesti personalijuhtimise aastauuringu, mille tulemustest ilmnes, et enamiku (80%) juhtide arvates on õppimine ja arendus käesoleval ja ka järgmisel aastal prioriteetseim teema. Õppimine on muutnud nii ärikriitiliseks kui ka laiemalt kogu ühiskonnas kohanemise ja ellujäämise võtmetingimuseks. Deloitte'i globaalse inimkapitali raportist selgub, et 72% juhtide arvates on inimeste võime kohaneda, ümber õppida ja asuda uutesse rollidesse on tulevaste häiretega toimetulekul kõige kõrgemal kohal.
Koolitus ei ole imeravim kõikide probleemide lahendamiseks. Küll aga on võimalus enamikku väljakutseid seljatada teadliku ja järjepideva õppimisega – ükskõik mis vormis või viisil see aset leiab. Parim, mida juht teha saab, on pakkuda arenguks aega ja võimalusi. Näiteks Google'is julgustatakse oma töötajaid planeerima lisaks tavapärastele projektidele 20% ajast sellele, mis nende arvates Google'ile kõige rohkem kasu toob. Ehk õppimisele. Mis oleks kui muudaksime 4-päevase töönädala 4+1 nädalaks, mil ühe päeva saavad kõik pühendada õppimisele? See üks päev toob kordades rohkem kasu kui koosolekult koosolekule jooksmine või e-kirjade tulvas orienteerumine.
Õppimisel on suur mõju töörahulolule ja see suurendab uuringute järgi valmidust pühenduda ning püsida oma ametikohal kauem. PwC iga-aastase ülemaailmse uuringu järgi on töötajate jaoks arenguvõimalustest saanud töö enda järel tähtsuselt teine tööõnne tegur. Kuna õppimine on instinktiivne ja sünnipärane ning juhib meid terve elu, siis on igati põhjendatud, et otsime ka tööl pidevalt arenguvõimalusi. 2018. aastal Ameerika Kliinilise Patoloogia Seltsi tehtud töörahulolu uuringust ilmnes, et töötajad jäävad ettevõttesse suurema tõenäosusega pigem siis, kui nad on omandanud midagi uut, mitte siis, kui tõstetakse palka. Väljakutsete puudumine, rutiin ja karjääriplatoo või ebapiisavad tööks vajalikud oskused toidavad ärevust ja rahulolematust. Sealjuures on oluline teada, et kolleegiaalne õppimine on sama tähtis kui individuaalne – kui aitatakse teistel töötajatel oma tegevuses paremaks saada, võib see parandada ka isiklikku tööga seotud rahulolutunnet.

Enimloetud

1
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
2
Uudised
  • 09.09.26, 09:00
10 viga, mida tööandjad töösuhte lõpetamisel teevad
3
Uudised
  • 10.09.26, 09:00
Ära müü IT-talendile Disneylandi, vaid paku ehtsa tähendusega tööd
4
Uudised
  • 03.09.26, 10:00
Maksujurist Ranno Tingas: dividend vs. palk teemal on üks väga huvitav riigikohtu lahend
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
5
Uudised
  • 09.09.26, 10:00
Ka sinu juht vajab juhtimist
6
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele