Saame tuttavaks: Vanglateenistuse personaliosakonna etteotsa asub selge visiooniga Aet Urvast

Selleks, et Eesti oleks ka 20 aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks, on vaja astuda otsustavaid samme juba praegu. Oleme aastaid olnud uhked oma digiriigi kuvandi üle, nüüd on vaja veel tööseadused järele aidata, et kuvandil oleks ka sisu. Meil on tarvis piisavalt ja tarku inimesi, keda tööturul rakendada, et olla silmapaistvad rahvusvahelisel areenil. Kuigi elame järjest kauem, siis tervena elatud aastad ikkagi lühenevad.

„Iseseisva otsustuspädevusega töötaja“ on mõiste, mida PARE koostatud tööelu manifesti toel püütakse töölepingu seadusesse taas sisse viia. Mida see mõiste endast kujutab ja keda see kõige rohkem puudutab? Mis uksed see avaks ja kelle elu lihtsamaks teeb? Missugused on võimalikud ohukohad?

Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast ütleb, et reaalset mõju tööjõuturule saab hinnata alles töötukassa meetme lõppedes. „Ettevõtted ja ametikohad väljuvad kriisist erinevalt, aga majandusanalüütikute hinnanguid jälgides saab järeldada, et ebakindlust jagub tõenäoliselt veel aastateks.ˮ

See, et läheneda värbamisprotsessis igale potentsiaalsele kandidaadile individuaalselt, kaardistada ja vastata tema vajadustele, saab olema personalijuhtidele keeruline väljakutse. „Tundub, et teooriad hierarhiate, raamide ja süsteemide kohta võib mõneks ajaks unustada, kuna praegune olukord praktikas ei võimalda tööandjal enda positsiooni säilitada,ˮ ütles Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast suurele personalijuhtide küsitlusele vastates.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”