Autor: Reelika Ojakivi • 19. oktoober 2023

Kui palju on ümberringi kiirustamist! Inimestel on pidevalt kuhugi kiire. Telefon heliseb kõne kõne järel, on tihedalt kohtumisi ja koosolekuid, postkast ajab üle ääre, tehakse meeletus koguses ületunde ja seda nii pere kui ööune arvelt...

Asju lükatakse alatasa edasi: mul on praegu kiire! Hiljem! Inimesed on rahutud, ärevad, rahulolematud, väsinud, tööstressiga kimpus. Uskudes, et kõigil on aega puudu. Kiirustamisest on saanud normaalsus ja edukultus.

Vaevu saadakse aru, et ollakse iseend täiesti tagaplaanile jäetud lootuses, et see ületöötamise periood on ajutine, et natuke veel pingutamist ja siis see möödub. Veidi veel ja siis on rohkem aega. Aega mõelda ja aega iseendale. Ja kuidas see aeg ei saabugi. See esmapilgul ajutisena tundunud olukord muutub normaalsuseks.

Kuni ühel hetkel langeb viimane piisk karikasse ja tunnistatakse endale, et seda kõike sai siiski korraga liiga palju. Et enam ei jaksa. Energiat ei ole. Sellelt kiirustamise rattalt ei saa maha teisiti, kui ise seda ratast peatades. Võttes enda kätte aktiivse kontrolli oma elu, aja, eesmärkide, harjumuste ja emotsioonide üle.

Ajajuhtimisest on olulisem energia juhtimine

Mida on vaja täisväärtuslikuks eluks? Vastus on väga lihtne: piisav ööuni, vee joomine, tervislik toit, värske õhk ja liikumine. Ja me mõtleme, et jah, see ka, aga mis veel? Mõtleme, et see kõik ei saa nii lihtne olla, et peab olema midagi suuremat, paremat, kaugemat.

See, mida ja millal sa sööd, kas ja kui palju liigud, milline on sinu unerütm – need kõik on näited harjumustest, mis mõjutavad su energiataset. Väikesed igapäevased tegevused, millel on väga suur mõju. Tead küll, et toit ja liikumine on olulised, aga lükkad edasi: ainult täna jätan hommikusöögi vahele – ei jõua süüa, sest kiire on; homsest joon vähem kohvi, aga täna pean kauem üleval olema, sest tööülesande tähtaeg kukub; kui see projekt saab lõpetatud, siis on mul rohkem aega ja saan trenni minna jne.

Me teame küll, mis meid toetaks, kuid ei tee seda – me alahindame igapäevaste harjumuste mõju. Harjumustest aga sõltub meie elustiil ja -kvaliteet, rahulolu ja energiatase, tervis ja õnnetaju.

Kõik see on vajalik meie immuunsuse tugevdamiseks ja meie hea enesetunde tagamiseks – see on vundament kõigeks siin elus. Ja seda kõike saame iseenda heaks teha – hoolitseda iseenda eest parimal viisil! Iga päev! Ja olla seeläbi energilisem, rõõmsam ja tervem.

Harjumuste jõud

Peatu korraks, et üle vaadata oma harjumused. 40% igapäevastest tegevustest põhineb mitte otsusel, vaid harjumusel – seega on harjumustel väga suur mõju.

Millised igapäevased harjumused sind toetavad, andes sulle energiat? Millised harjumused on mittetoetavad – need, mis sind alla tõmbavad ja omavad justkui võimu sinu üle? Kummad on ülekaalus?

PANE TÄHELE!

Reelika Ojakivi astub üles ka juba vähem kui kuu aja pärast toimuval Koolituskonverentsil. Tänavu esimest korda toimuvas vaimse tervise töötoas jagab Reelika nõuandeid, kuidas luua iseendale hea enesetunne.

Lisaks Reelikale astub aga konverentsil üles veel 30 suurepärast koolitajat, kelle hulgast valida just enda ettevõttele sobivaim teema ja isiksus. Esinejate nimekirjaga saad tutvuda SIIN.

Soodushinnaga piletid on saadaval veel kuni 26. oktoobrini, seega ole kärme, heida pilk päevakavale kõigis viies töötoas ja soeta endale konverentsipääse SIIT!

Hea uudis on see, et me ise saame harjumusi valida ja kujundada sel viisil ka oma elu soovitud suunas. Kuidas? Kui Sul on kontroll oma harjumuste üle, siis on Sul ka kontroll oma elu üle!

Teadlikud otsused

Ainsad piirangud ja reeglid on need, mida oleme ise endale seadnud. See, kui kiire on meie elutempo, kuidas me toitumine ja kui palju endale unetunde lubame, on meie enda valikute tulemus. Mis on see, mida sina saad iseenda heaks igapäevaselt teha? Milline on sinu igapäevane energiatase? Milliseid teadlikke otsuseid sa teed, et tagada enda heaolu ja vaimse tervise tasakaal?

Ja kui sa nüüd küsid, kust see aeg võetakse, siis ma vastan, et ajapuudus on eesmärgipuudus – kõigil on täpselt sama palju aega, küsimus on valikutes ja teadlikes otsustes, kuidas aega kasutada. Ajajuhtimisest on olulisem energia juhtimine – asi pole selles, et sa ei oskaks või ei suudaks, vaid selles, et oled lihtsalt liiga väsinud. Tegutsemise kõrvale on vaja ka pause lubada. Stress on midagi, mis jääb, mida ei saa lõpuni vältida, küll aga saab suurendada vastupanuvõimet stressile.

Kõik saab alguse iseenda esikohale seadmisest, iseenda väärtustamisest, oskusest iseennast juhtida. Sina ise oled vastutav oma hea enesetunde ja oma vajaduste täitmise eest. Enesejuhtimine on elukvaliteedi alus – sa oled terve, sa jaksad, sul on fookus kõige olulisemal ja sul on täisväärtuslikud suhted.