„Ülikooli astumist kaaludes tasub esmalt enda jaoks lahti mõtestada, milline haridussuund täidab kõige paremini ootusi. Alustada tasub sellest, kas õpingutelt oodatakse rohkem keskendumist üldteadmistele või praktilistele oskustele ehk kas valida akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus,“ selgitab Mainor Grupi juhatuse liige ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud professor Eneken Titov.
Seotud lood
Kõrgharidusega inimeste osakaal tööturul kasvab aasta-aastalt, seda eriti keskealiste vanuserühmas, ning kasvus on ka tippspetsialistide näitaja, kirjeldab tööturu suuri trende Kadri Seeder.
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
6
Värbamise muudavad keerukaks palgaootuste kasv ja noorte vähene huvi.
Viimased uudised
Müügijuhte, masinaoperaatoreid, robootikaspetsialiste – kõiki napib!
Ehituse ja kinnisvara tulevik kujuneb koolipingis, mitte Exceli tabelis.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele