Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?

- Eversheds Sutherland Ots & Co partner ja vandeadvokaat Tambet Toomela
- Foto: Pressimaterjalid
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela kirjeldas viimatisel tööõiguse seminaril, et peamised jälgimisviisid töökeskkonnas on videojälgimine (kaamerad), internet ja telefon ning asukohaandmete jälgimine (GPS) ning ükskõik missugust neist viisidest kasutades tuleb tööandjal lähtuda eelkõige põhimõttest, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Samuti on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.