Kaamerad töökeskkonnas: õiguslikud piirid ja praktilised soovitused
Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela kirjeldas viimatisel tööõiguse seminaril, et peamised jälgimisviisid töökeskkonnas on videojälgimine (kaamerad), internet ja telefon ning asukohaandmete jälgimine (GPS) ning ükskõik missugust neist viisidest kasutades tuleb tööandjal lähtuda eelkõige põhimõttest, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Samuti on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Kaur Kajak: “Juhtide töö hindamine ei tohi olla formaalne arenguvestlus.”
16 haridusjuhti naasid ettevõttepraktikalt koolidesse ja lasteaedadesse.
Üritused
Hetkel kuum
CV-st kaugemale soovitavad vaadata nii praktikud kui eksperdid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele