MTA: ümbrikupalga kahju ulatub üle saja miljoni

Ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, näitavad Eesti elanike seas korraldatud varimajanduse uuringu tulemused. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uuring ettevõtjate seas näitab aga ümbrikupalga maksmise vähenemist.

Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) avaldatud varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.

Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.