Sellest 92,2 miljonit eurot on osaliselt ja 21,4 miljonit täiesti mustalt saadud töötasult laekumata maksuraha, teatas maksu- ja tolliameti tööjõumaksude riskijuht Marc Mälter.
Seotud lood
Ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, näitavad Eesti elanike seas korraldatud varimajanduse uuringu tulemused. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uuring ettevõtjate seas näitab aga ümbrikupalga maksmise vähenemist.
Eristuvad toitlustus, tööstus ja ehitus
Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) avaldatud varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.
Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
5 soovitust juhile ülitõhusa kaugtöötiimi loomiseks
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele