Tehisintellekti abikäsi on värbamistöös juba kohal. Võtmeteguriks on see, kuidas kasutada AI-d vastutustundlikult ja läbipaisvalt ning mil moel olla ise tehistaibu jaoks targem käskluste andja. Täna on selles protsessis veel keti nõrgim lüli inimene ise.

- Elisa talendijuht Keishy Margus kutsub lugejaid üles jagama kogemuslugusid, millest õppida ja paremaks saada.
- Foto: Erlend Štaub
Mõni aasta tagasi arendas Amazon välja ettevõttesisese AI-põhise värbamislahenduse, mille eesmärk oli panna tehisaru etteantud märksõnade alusel CV-sid hindama, et kiiresti parimad talendid välja sõeluda. AI hakkaski usinasti tööle, kuid kaalukausile jäid miskipärast meessoost töölesoovijad. Asjasse süvenedes selgus, et juhtnöörid andis tehistaibule meesterahvas, kelle „mehelikum“ sõnakasutus oli AI-le sisendiks, mistõttu tõstis too eeskujulikult esile just need kandidaadid, kelle keelepruuk sarnanes juhiste andja omaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.