Kontori kohvinurga seinale riputatud ettevõtte väärtustel on vähe mõju, kui need ei jõua organisatsiooni töötajate igapäevatöösse. Hea ja hooliv juht paneb väärtused enda jaoks tõhusa tööriistana tööle, teab Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi.
- Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi Foto: Elisa Eesti
Organisatsioonis kokkulepitud tõekspidamised peegeldavad töökultuuri mentaliteeti ja tegutsemisnorme. Hea kolleeg ütles kord, et sõnad paberil ei maksa midagi – loeb mõtteviis ja käitumine. Nõustun sellega täiesti. On vähe kasu, kui ettevõtte või osakonna juht räägib aastakokkuvõttes või infopäevadel väärtustest, kuid oma töös neid teadlikult ei kasuta. Juhtide jaoks on kollektiivis kokkulepitud normid kriitiliselt vajalikud tööriistad, mida võiks oluliselt rohkem töösse kaasata. Need on tõhusad abimehed mitmes juhitöö aspektis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte selged väärtused innustavad ja motiveerivad töötajaid, aga võivad ka aidata ettevõtet tihedas konkurentsis esile tõsta, kirjutab Ühendkuningriigi ajakiri HR Magazine.
Milliseid väärtusi otsivad Eesti spetsialistid unistuste tööandjas? Värske uuring paljastab, et ärivaldkonnas on võtmeteguriks inspireeriv visioon ja talendimagnetist kolleegid, samas kui IT-sektoris rõhutakse kaugtöö võimalustele.
Juhil tuleks oma tiimiliikmetega regulaarselt üks ühele vestelda. Ja seda nii, et kohtumisel jääb vaikuse tekkimiseks aega, kirjutas Äripäevas Tele2 ärikliendi üksuse juht Jürgen Jalakas.
Töötaja tajub tööl halba õhkkonda ja tunneb, et kolleegid väldivad teda. Personalijuhi roll sellises olukorras on võtmetähtsusega, et tagada õiglane ja tervislik töökeskkond. Kuidas tuleks sellisele murele reageerida ja milliseid samme astuda, annab nõu tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.