4 võtmesammu töövägivalla korral, mida ükski tööandja ei tohi unustada

Töökiusamine ja ebaõiglane kohtlemine ei ole lihtsalt ebameeldivad kogemused – need võivad kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning mõjutada töösooritust. Mida saab töötaja teha, kui tunneb end töökeskkonnas halvasti? Kelle poole pöörduda ja milliseid samme astuda?

Töötaja tajub tööl halba õhkkonda ja tunneb, et kolleegid väldivad teda. Personalijuhi roll sellises olukorras on võtmetähtsusega, et tagada õiglane ja tervislik töökeskkond. Kuidas tuleks sellisele murele reageerida ja milliseid samme astuda, annab nõu tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.

Kiusamine ei ole üksik vahejuhtum, vaid süstemaatiline ja pikaajaline protsess, mille tõkestamine nõuab teadlikke samme. Mida tööandjad peaksid teadma?

Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”