Kiusamine töökohal – millal muutub konflikt süsteemseks probleemiks?

Töötaja tajub tööl halba õhkkonda ja tunneb, et kolleegid väldivad teda. Personalijuhi roll sellises olukorras on võtmetähtsusega, et tagada õiglane ja tervislik töökeskkond. Kuidas tuleks sellisele murele reageerida ja milliseid samme astuda, annab nõu tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.

Teenindustöötajad puutuvad päevast päeva kokku klientide solvava ja ahistava käitumisega, mis mõjutab nii nende vaimset tervist kui töömotivatsiooni. Tööandja ülesanne on pakkuda töötajatele tuge ja luua keskkond, kus selline käitumine ei jää märkamata ega lahenduseta.

Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.