Kiusamine töökohal – millal muutub konflikt süsteemseks probleemiks?
Kiusamine ei ole üksik vahejuhtum, vaid süstemaatiline ja pikaajaline protsess, mille tõkestamine nõuab teadlikke samme. Mida tööandjad peaksid teadma?
Töötaja tajub tööl halba õhkkonda ja tunneb, et kolleegid väldivad teda. Personalijuhi roll sellises olukorras on võtmetähtsusega, et tagada õiglane ja tervislik töökeskkond. Kuidas tuleks sellisele murele reageerida ja milliseid samme astuda, annab nõu tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.
Teenindustöötajad puutuvad päevast päeva kokku klientide solvava ja ahistava käitumisega, mis mõjutab nii nende vaimset tervist kui töömotivatsiooni. Tööandja ülesanne on pakkuda töötajatele tuge ja luua keskkond, kus selline käitumine ei jää märkamata ega lahenduseta.
Vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas on koostöö, mis nõuab nii tööandja kui ka töötaja panust. Kus jookseb piir seadusest tuleneva kohustuse, tööandja väärtuspakkumise ja töötaja enda vastutuse vahel?
Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.
Suur osa juhi ajast kulub endiselt administratiivsetele tegevustele – puhkuste kooskõlastamisele e-kirjades, töögraafikute koostamisele Excelis ja meeskonda puudutavate andmete küsimisele personalitöötajalt. Samas on juht ettevõtte üks kallimaid ressursse, kellelt oodatakse eelkõige inimeste juhtimist ja äri arendamist.