Kas tööandjal on õigus töötajate jälgimiseks kaameravalvet kasutada?

Tänapäeval kasutavad paljud tööandjad tööaja fikseerimiseks biomeetriat, näiteks sõrmejäljelugejaid ja näotuvastussüsteeme. Kuid kas töötajal on kohustus oma biomeetrilisi andmeid tööandjale loovutada? Kas tööandja võib neid andmeid tööle tuleku ja sealt lahkumise kontrollimiseks kasutada?

Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.

Andmete kasutamise ja töötlemise maailm on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud. Isikuandmed, aga ka isikustamata andmed, on saanud paljude ettevõtete jaoks väärtuslikuks ressursiks. Selleks, et andmete potentsiaali täielikult kasutada ja neist maksimaalset kasu saada, tuleb rakendada kvaliteetset andmeanalüütikat, et kogutavaid andmeid süvitsi mõista. Samas võib andmetega töötamisel kaasneda mitmeid juriidilisi väljakutseid, eriti kui tegemist on isikuandmetega. Seetõttu on andmekaitsespetsialisti ehk DPO roll muutunud organisatsioonides viimastel aastatel üha olulisemaks.

Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?

Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!