Väsinud töötaja on tööandja kulu, uni aga alahinnatud produktiivsustegur

Enamik inimesi käib tööl selleks, et äraelamiseks raha teenida. Osadel on õnn töö kaudu maailma muuta ja ehk isegi võtta tööd kui hobi. Töö mõtestatusele mõeldakse üha rohkem, kuid kas me mõtleme sama palju ka puhkamisele, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Tehnoloogia arengule vaatamata on mitmeski valdkonnas vaja teha öötööd (tervishoid, majutus, turvateenused, logistika, sh osa tootmisettevõtteid). Tähelepanuta ei saa aga jätta selle kahjulikku mõju inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele ning ka sotsiaalsele elule.

Tervisemuuseumist Tallinna vanalinnas leiad sel hooajal “Uneversumi” – näituse une ja magamise olulisusest. Näitust täiendavad töötuba täiskasvanutele “15 magamata ööd” ja Uneversumi publikuprogramm erinevate oma ala ekspertidega. Kas oled juba oma töökollektiiviga Tervisemuuseumit külastanud?

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.