Eneseareng viis Eesti tuntud IT-firma juhi õppima nelja maailma ülikooli. “Ükski sektor ei jää tehisarust puutumata”

Tänapäeva töömaailmas räägime palju talentide leidmise keerukusest, tööandja brändingust ja sellest, kuidas hoida inimesi organisatsioonis. Samas unustatakse tihti, et kõige tugevam tööandja bränd ei sünni kampaaniates, vaid vahetus kontaktis – seal, kus kandidaat kohtub juhiga.

Üleilmselt tegutseva uuringufirma Gartneri personalitöö ja töötajate tootlikkuse kasvatamise uuring tuvastas neli müüti, mis pärsivad enim töötajate tootlikkuse kasvu.

Tööandjad näevad suuri bürokraatiaprobleeme tööõiguses - tööohutusest, töötervishoiust kuni sisserände piirarvu tõusu, välistööjõu keskmise palga vähendamise ja pääsemist töötaja töötasu arestimise nõudest. Ja ka raamatupidamise seaduses, nt 1000 eurot erisoodustusmaksu vabaks.

“Rahvastik vananeb. Tööealine elanikkond väheneb. Aga kes siis töö ära teeb, kui meie oleme iganenud mõttemustrites kinni ega ole valmis kohanduma?” küsib Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.