Tööstus teab, mida vajab. Haridussüsteem veel ei tea

Kutseharidusreformi plaanid on tekitanud muret nii ehitus- kui ka kinnisvarasektori tööandjates: pikemad õppekavad, koolide sundliitmised ja õpetajate puudus ähvardavad pidurdada vajalike oskustöötajate järelkasvu valdkondades, kus tööülesanded muutuvad üha keerukamaks.

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.

Paljud Eesti tööstusettevõtted teatasid 2024. aastal ekspordikasvust, kuid suuremat hoogu pidurdas üks vana tuttav takistus – tööjõupuudus.

Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.