Aeg murda hirmud ja haarata ohjad: naised ettevõtluses on Eesti kasutamata potentsiaal

Juhtimine nõuab enesekindlust, läbirääkimisoskusi ja selget sõnumit. Naisjuhtide kiirendi pakub ambitsioonikatele juhtidele võimalust oma oskusi lihvida ja tugeva võrgustiku toel karjääris edasi liikuda.

Homme tähistatava naistepäeva valguses vaatleme naiste positsiooni tippjuhtimises ja teadusmaailmas. Naisjuhte on rohkem kui kunagi varem, kuid teekond tippu nõuab endiselt sihikindlust ja tugevat süsteemi. Kogemusi jagavad Grant Thorntoni ja TalTechi naisjuhid.

Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.

Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.