Muutlik aeg, ootamatud sündmused ja suur töökoormus võivad kergesti viia ülekoormuse ja stressini. Just keerulisel ajal tuleb teadlikult juhtida nii oma aega kui ka ennast, et hoida tasakaalu ja teha jätkusuutlikke otsuseid.
Kui psühhosotsiaalseid ohutegureid ei kaardistata, jäävad nii tööandja kui töötervishoiuarst töötajate probleemide ees pimedusse. Psühhosotsiaalseid riske hindamata ei saa tööandja ega arst töötajate heaolu tegelikult kaitsta.
Kui töötaja mõtted ekslevad murede vahel, vajab ta tööandja tuge, mitte hinnanguid, rõhutavad eksperdid. Keskendumisraskuste taga ei ole sageli laiskus, vaid väsimus ja toetuse puudumine – tööandja roll on see ära tunda.
Projektijuhtimine ei pea tähendama lõputuid tabeleid ja koosolekuid – AI toel saab korduva töö automatiseerida ja jätta inimestele rohkem aega sisuliseks juhtimiseks, kirjutab Gerlyn Tiigemäe.
Kõige olulisem tööriist ei ole enam meetod ega protsess, vaid juhi enda persoon, kirjutab koolitaja Ivar Raav. Tõeline kasv algab hetkest, kui juht julgeb vaadata oma alateadlikke mustreid ja minevikulugusid, mis kujundavad tänaseid otsuseid.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.