Mõnikord vaatad kella ja mõtled: „Kas see koosolek kunagi lõpeb?“
Koosolekud tööl on vältimatud: need aitavad mõtteid vahetada, otsuseid teha ja juhtidel on koosolekute abil kergem meeskonda koordineerida. Samas võivad koosolekud olla ka väsitavad ja kesta liiga kaua.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada novembri algul toimunud Koolituskonverentsist ja sellest, kuidas kaks pead on ikka kaks pead. Alustab pekkikeeramise meistriklass.
Projektijuhtimine ei pea tähendama lõputuid tabeleid ja koosolekuid – AI toel saab korduva töö automatiseerida ja jätta inimestele rohkem aega sisuliseks juhtimiseks, kirjutab Gerlyn Tiigemäe.
Efektiivne koosolekukultuur ei sünni juhuslikult – see kujuneb teadlikest kokkulepetest, oskustest ja juhtide eeskujust. Just sel moel saab muuta koosolekud ajaraiskamisest väärtust loovaks tööriistaks.
Koosolekud on meie töise elu lahutamatu osa, ent hoolimata sellest, et veedame üha rohkem aega koosolekutel, pole see meie töö tulemuslikkust kasvatanud – pigem vastupidi.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.