Praegusel tööturul võidab tööandja, kes oskab talendid ära tunda ja laseb neil olla ettevõttele kasulikud, selle asemel et asjatult sekkuda, kirjutas Äripäev möödunudnädalases juhtkirjas.
Ettevõtete omanikud ja juhid muretsevad tulude, kulude ja kasumi pärast, ent töötajad soovivad saada palka rohkem. Niisugune huvide konflikt on tööandja ja -võtja vahel alati eksisteerinud, kuid võib väita, et praegu on see teravam kui tavaliselt.
Kuigi näiliselt on tööturul taas järjekord ukse taga, saavad kängunud kasvu tõusule pöörata andekad multioskustega tippspetsialistid, ja nendele tuleb luua sobivad tingimused, kirjutas Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra möödunud nädalal Äripäevas.
Maailmas müüdi 2024. aastal ligi 200 000 professionaalset teenindusrobotit, mis tähistab aastaga 9% kasvu, selgub Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) iga-aastasest raportis. Nõudlust kasvatavad tööjõupuudus, vananev rahvastik ja paindlikumad ärimudelid nagu robotite rentimise teenus.
Pärnu peaks märksa enam tegema koostööd kutse- ja kõrgkoolidega, mitte ainult üldharidusega, et tagada ettevõtetele vajalikud spetsialistid, kirjutab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuigi noorte töötus on rekordiliselt kõrge ja samal ajal otsivad väljaspool Tallinna ja Tartut ettevõtjad tuletikuga noori spetsialiste, annavad Lääne-Eesti tööandjad ja töötukassa lootust, et noori saab oma ettevõttesse tööle, kui sellega vaeva näha.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.