EY: 23-58% töötajatest kasutab tööl turvamata tehisaru, napib ka koolitusi

Tehisintellekt kiirendab tööd, kuid ei paranda automaatselt otsuste kvaliteeti. Koolitaja Indrek Maripuu selgitab, miks AI kasutuselevõtt toob organisatsioonides esile hoopis inimeste mõtlemisoskuste erinevused.

Jutt sellest, kuidas tehisaru kaotab juba varsti ära enamiku töökohti, levib hirmuäratava kiirusega, ehkki tegelikkus on sootuks teistsugune, kirjutab Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.

Tähtis on tõsta töötajate teadlikkust küberturvalisusest, kuid liiga palju hoiatusi ja protseduure võib viia küberväsimuseni, kus inimesed ei tunne end enam aktiivsete turvalisuse kaitsjatena. Sageli on põhjuseks liigne infomüra, rõhk protseduuridele ja liiga vähe keskendumist tähendusele.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.