Pilved tippjuhtide järelkasvus kogunevad kiiremini, kui arvame. Meie tööturule siseneb igal aastal umbes 5000–6000 tööealist elanikku vähem, samal ajal kasvab pensioniiga ja inimesed püsivad tööelus kauem, kui ametlik pensioniiga ette näeb.
Järgmine samm ei ole enam reeglite, vaid kultuuri muutmine – eelkõige juhi enda eeskuju kaudu.
Kui me juhtidena tasakaalustame teadlikult eraelu tööga, normaliseerime selle ka meeskonna jaoks, kirjeldab endine TV3 juht Signe Suur Bestmarketingile antud intervjuus.
Kuidas kohaneda põlvkondade erinevate ootustega, hoida inimesi vaimselt tugevana ja lubada neil olla päriselt nemad ise? Saates “Minu karjäär” selgitab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja, miks autentsus vajab piire, miks „tööpere“ võib olla eksitav mõiste ning kuidas nooremad töötajad toovad organisatsioonidesse värske tuule, mis sunnib ka juhte oma tööviisi uuendama.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Värbamisel ei ole enam võtmeküsimus see, mida inimene juba teha oskab, vaid see, kui kiiresti ta suudab uut omandada, kirjutas Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun Äripäevas.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.