Libisemine töökohal: millal algab tööandja vastutus?
Ka näiliselt väike libastumine tööülesannet täites võib kvalifitseeruda tööõnnetusena. Tööandjal on sellisel juhul selged kohustused, sõltumata sellest, kas töötaja jääb haiguslehele või mitte.
Puhkuste planeerimine ettevõttes võib olla korralik väljakutse tööandjale, kuna arvestada tuleb töötajate soovidega, samuti töötajatega, kellel on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal, ning lisaks ka ettevõtte vajadustega, sest reeglina peab ettevõtte äritegevus jätkuma ka magusal puhkusteperioodil.
Viimasel ajal on ühiskonnas teravalt üles kerkinud lood, mis jutustavad Eesti naiste ebaõiglast kohtlemist lapsepuhkuselt naasmise järgselt. Avokaadibüroo NJORD partner Katrin Sarap näeb oma praktikas, et paljud konfliktid oleksid ennetatavad, kui pooled saaksid omavahel suhelda ja infot vahetada, kartmata sellele järgneda võivaid tagajärgi.
Tööandjal on õigus jälgida töö tegemist ja anda tagasisidet, kuid kontroll peab olema mõistlik ega tohi tekitada töötajas pidevat ärevust või ebaturvalisust. Tööinspektsiooni nõustamisjurist selgitab, millal muutub jälgimine lubamatuks.
Pehmed väärtused – juhtimisstiil, sisekliima ja psühholoogiline turvalisus – on jõuliselt jõudnud ka töövaidlustesse. Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga selgitavad, mille üle töötajad ja tööandjad üha sagedamini vaidlevad ning mida viimased riigikohtu lahendid töösuhetes muudavad.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.