Kui tööandja jälgib iga sammu: mida seadus lubab ja mida mitte?

Tehnoloogia loob tööandjatele uusi viise, kuidas turvalisust ja kvaliteeti tagada, kuid andmete kogumisega kaasneb ka vastutus. Millal on töötajate kaitse olulisem kui ettevõtte huvid?

Tööandja õigus kasutada töökohal kaameravalvet peab olema tasakaalus töötajate privaatsusega. Kas kaamerate abil võib jälgida töötaja töövõtteid ja tootlikkust? Millistel tingimustel on valvekaamerad lubatud ja millal lähevad need liiga kaugele? Vladimir Logatšev selgitab, kus jookseb piir seadusliku jälgimise ja töötaja õiguste rikkumise vahel.

Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?

Oleme harjunud nägema kaameraid avalikus ruumis ja üldiselt teame, miks need seal on – peamiselt turvalisuse pärast. Paljud tööandjad kasutavad kaameraid ka töökeskkonnas. Mitte alati ei tea töötajad, mis eesmärgil need on paigaldatud ja milleks videosalvestisi võidakse kasutada.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.