Eve Karo: AI ei ole IT-projekt, vaid organisatsioonikultuuri küsimus
Käivitasime hiljuti Tele2-s AI tšempionide programmi, mis tuvastas kiiresti, et tehisaru rakendamine töös ei taandu tööriista valikule. Olulisem küsimus on hoopis, kas inimesed oskavad märgata tööd, mida nad ei peaks enam käsitsi tegema?
Kui personalijuhtidelt küsida, millised teemad kujundavad järgmise viie aasta tööelu, on tehisintellekt tõenäoliselt iga nimekirja tipus.
Seotud lood
Värske uuring näitab, et AI-tööriistade kasutamises töökohtadel valitseb anarhia. Enamik AI-tööriistade kasutajatest kasutab neid omal käel, mingeid reegleid ega vastavaid koolitusi pole üldjuhul ettevõttes tehtud.
Mida teha, kui investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? AI-koolitaja Priit Ilometsa sõnul pole tegemist tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga.
Tehisaru teemal levib hirm, et kohe-kohe kaovad tuhanded töökohad. Päris nii asjad ei ole, pigem on tehislik mõistus teinud aega juurde inimlikkusele, leiavad Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanud.
Viimastel aastatel on tööturul täheldatud massiliste koondamiste trendi, eriti tehnoloogiasektoris, mis on osaliselt tingitud tehisintellekti arengust. Sama tendentsi nähakse ka Leedus, kirjutab Äripäev.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Personalitöö muutub valikulisemaks: töötajate arv väheneb, kuid palgad jätkavad kasvu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele