Kontrollifriigist juht saavutab enese jaoks vaid näilise turvatunde

“Juht, kes kõike ise teeb, pole juht, vaid lihtsalt ülekoormatud spetsialist juhi toolil,“ ütleb Motivaator.ee juht ja meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa. Kuidas aga delegeerida nii, et asjad saaks tehtud parimal võimalikul moel ja endal ka midagi ei kripelda?

Omanikutunne ei sünni palganumbrist ega käskude täitmisest, vaid usaldusest, autonoomiast ja tähendusest. Väiksed muutused juhi suhtlusviisis võivad koolitaja Kaido Pajumaa sõnul tekitada meeskonnas hoopis teise energia ja vastutuse.

Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.

Tänapäeva organisatsioonides on meeskonnad rohkem kui lihtsalt töö tegijad – nad on ettevõtte vereringe ja närvisüsteem, mis hoiab organisatsiooni elujõulisena, usub koolitaja, coach ja superviisor Liis Süsmalainen.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.