Töökiusu loo autorid: ohvrit alandatakse süsteemselt

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ja tavapärasel suhtlusel kollektiivis. Kuidas aru saada, millisel juhul on tegemist kollektiivis väärkohtlemisega ja millisel mitte?

Töökiusamisena tõlgendatakse erinevaid olukordi ja töökiusamise juhtumid jõuavad järjest enam avalikkuse tähelepanu alla. Tööinspektsiooni nõustamisteenuse juurde jõuab igal nädalal vähemalt paarkümmend pöördumist. Enamasti on pöördujaks töötaja, kes kirjeldab töökiusamist ja vaenulikku tööõhkkonda. Kuna teema on lai ja keeruline, siis on ka pöördumiste sisu väga erinev.

Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.

Palju on räägitud sellest, mida peab töötaja tegema ja kuidas end kaitsma, kui tunneb, et teda on tööl ebavõrdselt koheldud või kiusatud. Kuidas aga peaks sellises olukorras käituma tööandja ning kas tal on võimalust end kaitsta, kui arvab, et süüdistus ei ole asjakohane?

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”