Ekspert: tööandja peab lahendama needki probleemid, mis töökiusuks ei liigutu

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ja tavapärasel suhtlusel kollektiivis. Kuidas aru saada, millisel juhul on tegemist kollektiivis väärkohtlemisega ja millisel mitte?

Töökiusamisena tõlgendatakse erinevaid olukordi ja töökiusamise juhtumid jõuavad järjest enam avalikkuse tähelepanu alla. Tööinspektsiooni nõustamisteenuse juurde jõuab igal nädalal vähemalt paarkümmend pöördumist. Enamasti on pöördujaks töötaja, kes kirjeldab töökiusamist ja vaenulikku tööõhkkonda. Kuna teema on lai ja keeruline, siis on ka pöördumiste sisu väga erinev.

Töökiusamine on riskitegur, mis mõjutab töötajate vaimset heaolu olulisel määral. Eesti organisatsioonides mõistetakse seda õnneks järjest enam ning otsitakse võimalusi, kuidas kiusamisega toime tulla.

Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.