Ekspert: tööandja peab lahendama needki probleemid, mis töökiusuks ei liigutu

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ja tavapärasel suhtlusel kollektiivis. Kuidas aru saada, millisel juhul on tegemist kollektiivis väärkohtlemisega ja millisel mitte?

Töökiusamisena tõlgendatakse erinevaid olukordi ja töökiusamise juhtumid jõuavad järjest enam avalikkuse tähelepanu alla. Tööinspektsiooni nõustamisteenuse juurde jõuab igal nädalal vähemalt paarkümmend pöördumist. Enamasti on pöördujaks töötaja, kes kirjeldab töökiusamist ja vaenulikku tööõhkkonda. Kuna teema on lai ja keeruline, siis on ka pöördumiste sisu väga erinev.

Töökiusamine on riskitegur, mis mõjutab töötajate vaimset heaolu olulisel määral. Eesti organisatsioonides mõistetakse seda õnneks järjest enam ning otsitakse võimalusi, kuidas kiusamisega toime tulla.

Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.

Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.