Büroohooned vahetavad ruumiprogrammi, töökoht teiseneb, ESG ja renoveerimine muutuvad uueks normaalsuseks, kinnitavad ärikinnisvara RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.
- RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam. Foto: Siim Sultson
„Oleme ESG vaates suhelnud päris palju kinnisvaraomanikega,“ rääkis Meldo Äripäeva raadio saates „Kinnisvaratund“. “Meil on portfellis enam kui 400 hoonet ja oleme täheldanud nii ettevõtteid, kes on väga palju tegelenud ESGga, kui ka neid, kelle jaoks on ESG prügi sorteerimine ja päikesepatareide katusele panek,” rääkis Meldo ja selgitas, et täna on suhtumine teemasse väga erinev. “Me ise näeme, et see saab olema päris tuntav konkurentsieelis. See aasta on esimene aruandluskohustus. Täna kohalik üürnik ei küsi kõiki neid nüansse. Suuremad rahvusvahelised firmad aga küsivad, missuguseid ESG nõudeid omanik ja ka üürileandja täidab.“
COVIDi ajal suruti inimesed tagasi kodudesse, tõdes Karotam üleilmse pandeemia mõju kohta büroohoonete rahvusvahelisele turule. „Seda oli eriti näha suurtes linnades, kus paljudel nii palju elamispinda käes ei ole, kui meil keskmiselt. See võttis kindlasti aega, siis loodi kuskil mingi oma nurk. Aga vahemaad on kindlasti midagi muud …“ lisas ta suuremaid välisriike võrdluseks tuues.
„See räägib selle kasuks, miks just Baltikumis on inimene pigem tagasi tööle tulnud, teda oodatakse ... Meil on sundi vähem – kui seda üldse saab nimetada sunniks. Aga väga suured tegevjuhid on välja öelnud, et nüüd kõik kontorisse! Ja on öelnud, et kui ei tule, siis vaatame, kas me töölepinguga üldse jätkame.“
„See on olnud viimased 5+ aastat, kus on üüripindu olnud,“ sõnas RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo büroohoonetes koostöötamiskeskuste trendi kohta ja jätkas: „See on muidugi kasvavas trendis olnud ja jääb alati sobilikuks lahenduseks ettevõtetele, kes ei tea täpselt, kuidas nende kasv hakkab olema, et nad saaksid olla paindlikumad ja alguses võib-olla hoida ka kulusid rohkem kokku ühisalade jagamise, sekretäri ja muude teenuste poolelt.“
„Ma arvan, et selliseid ettevõtteid jääb alati olema, kes seda vajavad, ja ka ettevõtteid, kellele see kindlasti ei sobi – isegi kui nad tahaksid oma kulusid kokku hoida –, kuna neil on vaja enda ruumi, mitte ühisjagatud ruume,“ lisas Meldo.
Saates analüüsivad eksperdid büroohoonete turgu praegusel hetkel ja teevad prognoose, mida on oodata käesoleval, ent ka järgmisel aastal. Lisaks on saates juttu lähemalt ESGst, büroohoonete renoveerimisest, eri kasutusviisidest, koostöötamiskeskustest ja tulevastest töökoha trendidest.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Nüüd kõik kontorisse! Ja kui ei tule – siis vaatame, kas töölepinguga üldse jätkame
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
4
Kas õues liikumist saab toetada personalijuhtimise kaudu?
Viimased uudised
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Hetkel kuum
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tutvu tööhõiveagentuuride ja tööjõurendi aastaraportiga!
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Tagasi Personaliuudised esilehele