Päästeameti arengukava näeb ette päästjate arvu vähendamist, kuna väljakutsete ja õnnetusjuhtumite hulk Eestis on pidevalt kahanenud, mistõttu puudub vajadus nii suurt hulka päästjaid palgal hoida.
- Senine üheminutiline valmisolek võib pikeneda kümneminutiliseks reageerimisajaks. Foto: pixabay.com
Eesti Päevalehe andmeil on päästeametis kaalumisel mitu mudelit, mille põhieesmärk on säästa personalikuludelt 34 000 – 113 000 eurot komando kohta, muuhulgas tuleb arutlusele võimalus vähendada valvesoleva personali hulka. Võimatu pole ka see, et päästjad hakkavad depoos käimise asemel valvama oma kodus, saades valvetasuks 10 eurot ööpäevas, see aga toob kaasa, et senine üheminutiline valmisolek pikeneb kümneminutiliseks reageerimisajaks.
Ametiühingu usaldusisiku Aivar Lepa sõnul ei ole seni toetatud veel ühtki kärpeettepanekut, mis hõlmaks töötasu (päästjail praegu keskmiselt 700 eurot kuus) vähendamist või päästjate koondamist, kuna see tähendaks üksiti ka turvalisuse vähendamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.