Ametijuhend – kellele ja milleks?

Mis see ametijuhend üldse on ja kellele seda vaja on? Seda on vaja eelkõige töötajale, see on ju ameti juhend. Ehk et ametijuhend peaks olema koostatud viisil, mis annab töötajale juhiseid, mida temalt sellel töökohal oodatakse.

„Üks peamisi põhjuseid, miks töötajate töötulemused ei rahulda nende juhte, seisneb selles, et töötaja lihtsalt ei tea, mida temalt oodatakse.”

Loomulikult on kõige tõhusam viis inimesele näost näkku selgitada, mida temalt oodatakse, aga kõige põhilisemad ootused tasub ametijuhendisse kirja panna.

Võtame näiteks olukorra, kui tööle tuleb uus inimene. Kahjuks ei ole enamikus Eesti ettevõtetes mõeldud selle peale, kuidas uue meeskonnaliikme sisseelamist hõlbustada ehk puudub sisseelamistegevuste kontseptsioon. Mis tavaliselt juhtub, on see, et töötaja tuleb tööle (võimalik, et tema töökoht pole isegi veel valmis seatud ja vajalikud töövahendid tulevad alles järgmisel nädalal), ta juhatatakse näiteks raamatupidaja juurde, kes annab talle mõne telliskivipaksuse paki erinevaid nõudeid – tööohutus, tuleohutus, heal juhul ka sisekorraeeskiri jne lugeda (tundub hirmus põnev esimene tööpäev, kas pole!). No ja sinna juurde ka siis ametijuhend, kus on enamasti kirjas üldsõnaliselt tema tööülesanded ja terve hulk punkte, mille eest ta peab vastutama. Õiguseid on seal ehk mõne punkti jagu.

Selliste ametijuhendite miinus on, et need annavad töötajale küll aimu, mida ta tegema peab, aga mitte vähimalgi määral infot selle kohta, kuidas seda tööd teha või millist tulemust temalt oodatakse. Aga just ootused on uue töötaja jaoks ja töötulemuste saavutamise seisukohast kõige olulisemad. Ja kui need on teada, tulevad ka tulemused paremad.

On aluseks tulemuste juhtimisele ja inimeste arendamisele

Samal ajal, kui ametijuhend on vajalik töötajale oma eesmärkide mõistmiseks ja kasulik õigete inimeste leidmiseks, on ametijuhend ka põhi, mille järgi töötaja töötulemusi hinnata. Ametijuhend peaks olema kõige esmane eesmärkide kogum, mille põhjal hinnata, kuivõrd töötaja saab oma tööülesannetega hakkama.

Kui ametijuhendis on kirjas tulemus, mida töötajalt oodatakse, on oluliselt lihtsam hinnata seda, kas ja kui edukalt töötaja oma tööga hakkama saab. Näiteks kui ametijuhendis seisab, et ülesanne on kliente teenindada, siis see annab infot küll tegevuse sisu kohta ehk mida peab tegema, aga mitte selle kohta, mil viisil. Kliente võib teenindada ülbelt, sõbralikult, aeglaselt, kiiresti, abivalmilt, rahulolematult, vihaselt, rõõmsameelselt jne, samas võiks aga ametijuhendis kirjas olla, et ülesande tulemuseks on rahulolev klient, kes saab meeldiva ja asjatundliku teenindamise osaliseks.