• 26.05.16, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjate teadlikkus töötajate kindlustamisest on kasvanud

Pool Eesti ettevõtteist peab oma töötajaid edu saavutamise võtmeteguriks, samas jääb praegu veel puudu valmidusest pakkuda töötajatele kindlustuslahendusi, mis maandaks võimalike õnnetustega seonduvaid riske, selgub SEB elu- ja pensionikindlustuse ärikliendiuuringust.
Ettevõtjate teadlikkus töötajate kindlustamisest on kasvanud
  • Foto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Ettevõtete teadlikkus oma töötajate elu kindlustamise vajalikkuse vastu kasvab aasta-aastalt. 2015. aastal korraldatud SEB elu- ja pensionikindlustuse ärikliendiuuringust selgus, et 75% ettevõtjatest peab kindlustust oluliseks, kuid siiski näeb vaid pool uuringus osalenud ettevõtteist töötajate kindlustamises ettevõttele kasutegurit.
„Meie kindlustusportfelli kõrgema riskiga tegevusvaldkondi esindavaid ettevõtted põhjendavad kindlustuse sõlmimist ettevõtte riskide maandamisega ehk kui töötaja elu või tervisega peaks midagi juhtuma, siis kindlustus tagab ettevõttele majandusliku kindlustunde hüvitiste või kompensatsioonide maksmiseks. On ka ettevõtteid, kes põhjendavad elukindlustuse sõlmimist oma töötajatele kui ettevõtte vastutustundlikku käitumist, või neid, kes liidavad elukindlustuse ettevõtte motivatsioonipaketti, olles selle kaudu atraktiivsem tööandja tööturul,” ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst.
Üks põhjus, miks töötajate kindlustamine jääb tagaplaanile, on ebasobivad maksutingimused. Holsti arvates saaksid riik ja erasektor koostöös palju ära teha. „Inimeste finantskoormused ületavad tunduvalt nende sääste, mis tähendab, et õnnetusjuhtumite korral satuvad pered üsna tihti väga keerulisse majanduslikku seisu. Et aidata inimestel õnnetusjuhtumi järgsel raskel ajal toime tulla, taastuda üleelamistest ja võimalikult kiiresti tagasi igapäeva-tööellu naasta, võiks riik anda soodustusi riskide kindlustamiseks. Näiteks maksusoodustusega lahendusi nii üksikisikute kui ka tööandja tehtavatele lepingutele. Kuna riskitasud kaitsete kohta on väikesed, ei kujutaks selline soodustus ka suurt koormust riiklikule maksutulude laekumisele. Inimesed saaksid aga oma finantskohustuste suhtes parema sotsiaalse kindlustatuse. Olulisema tähendusega oleks tööandjale antav soodustus, kuna koos sellega antakse ühiskonnale selge sõnum, soositakse tööandjate panustamist töötaja turvalisusesse. Praegu, isegi kui ettevõte soovib oma töötajaid kindlustuda, peab ta tasuma sellelt erisoodustusmaksu,” lisas Holst.
SEB praktikas on ettevõtteid, kes kindlustavad kõiki oma töötajaid, samas on näiteid, kui soovitakse kindlustuskaitseid ettevõtte võtmetöötajatele, olgu nendeks siis tippjuhid või hoopis nõutud erialade spetsialistid. Kindlustustoodetest on tööandjad enamasti valinud elukindlustuspaketi, mis pakub kindlustuskaitset töötaja surma või õnnetusjuhtumitega seotud riskide maandamiseks. Huvi tuntakse ka kriitiliste haiguste kindlustuskaitse vastu.
Allikas: SEB

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele