Septembris tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, ühenduse Sport Kõigile ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel töökohaspordikuud, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa töökohaspordikuu avaüritusel Telliskivi Loomelinnakus
  • Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa töökohaspordikuu avaüritusel Telliskivi Loomelinnakus
  • Foto: Oleg Harchenko
Mis on töökohasport?
Töökohasporti võib jagada mitmeks valdkonnaks:
Kontorivõimlemine ja igapäevane liikumine. Töökohtadel tehtavad teadlikud liikumispausid, millega saame tasakaalustada töö ajal hoitavad staatilisi asendeid või ühekülgset liikumismustrit. Siia alla käib ka näiteks teadlikult aeg-ajalt kontorilaua tagant püsti tõusmine jms.
Kontorivõistlused on töökohal ja oma kolleegide vahelised kergemad sportlikud jõukatsumised, näiteks sammulugemisvõistlused või kontoris peetav pingpongi- või lauajalgpalliturniir. Nende eesmärk on motiveerida töötajaid suurendama oma igapäevast liikumishulka.
Treeningutoetus ja ühistreeningud. Töötajatele makstava treeningutoetuse või kontoris korraldatavate ühistreeningute eesmärk on tagada see, et töötaja saavutaks igapäevaelus vajaliku aktiivse liikumise hulga. Sellega käib kaasa paranenud tervis (vähem haiguspäevi) ja suurenenud tööviljakus (paraneb tähelepanu ja töövõime).
Töökohasport. Ettevõtete vahelised üleriigilised või rahvusvahelised võistlused, mille eesmärk on pakkuda sportlikku ajaviidet ja väljundit ettevõtte kõige sportlikumatele töötajatele. Väljund tõsisematele sportimishuvilistele aitab neid veelgi motiveerida ja ühtlasi eeskujude kaudu suurendada ka teiste töötajate liikumisaktiivsust.
Tööergonoomika pole küll otseselt seotud liikumise ja spordiga, kuid on eelduseks, et tööpäeva kestel hoitavad asendid teeksid meile võimalikult vähe kahju ega põhjustaks vigastusi.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on oluline teadvustada liikuva eluviisi olulisust ja positiivset mõju nii töötajale kui ka ettevõtte jaoks. „Töötaja, kes regulaarselt liikumisharrastusega tegeleb, on tervem, õnnelikum ja produktiivsem, tal on rohkem häid mõtteid ja parem keskendumisvõime. Seega annab regulaarne liikumine palju nii töötajale endale kui ka tööandjale. Ka väikeste, lihtsate ja üldse mitte ajamahukate lahendustega saab töökohal liikumisharrastuse julgustamiseks ja edendamiseks palju ära teha nii inimene ise kui ka töökoht, peaasi on pealehakkamine ja ettevõtlikkus,” ütles Sõõrumaa.   
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on liikumisharrastajate arv ühiskonnas küll kasvamas, kuid iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalse soovitusliku normi piires. „See on koht, kus riik koostöös tööandjatega saab kindlasti rohkem ära teha. 2018. aasta alguses rakendub kultuuriministeeriumi ettepanekul maksumuudatus, millega luuakse tööandjatele võimalus toetada töötajate terviseedendamist ja sportimist maksuvabalt 400 euro ulatuses aastas. Usun, et see toob rohkem inimesi tervislike eluviiside juurde ning järgmised liikumisharrastuse uuringud näitavad meile veelgi positiivsemaid tulemusi,” sõnas Saar.
Töökohasport tähendab tööajal tehtavat või tööandja soodustatud liikumist. Selle eesmärk on aidata kaasa töötaja heale tervisele ning vaimsele ja füüsilisele võimekusele. Igapäevased tööülesanded ei taga piisavat kehalist vaheldust, vaid pigem võivad seda hoopis pärssida ning koguni vigastusi põhjustada, kui tööajal hoitavaid staatilisi asendeid või ühekülgseid liikumismustreid mõttestatult ei tasakaalustata. Töökohaspordikuu on hea võimalus positiivsete muutusi teha, panustades oma töötajate tööergonoomikasse, kontorivõimlemisse ja igapäevasesse liikumisse. Tööandjate kõrval on oodatud initsiatiivi võtma ka töötajad ise, leides viise liikuda iseseisvalt või kolleegidega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele