11. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimesed on mobiilsemad kui kunagi varem ja miks mitte kasutada tehnoloogia võimalusi, et muuta töö tegemise viise. Kõige suurem kaugtöö mainet rikkuv valearusaam on, et kui töötaja läheb juhi silma alt ära, siis jääb töö tegemata. Tänapäeval on loendamatu arv mooduseid, kuidas üksteisega ühendust hoida – alustades telefonikõnedest kiireteks asjaajamisteks ja lõpetades Skype’i või muude virtuaalsete keskkondadega, mis võimaldavad suulist või kirjalikku vahetut suhtlust.

Ilmselgelt ei ole kaugtöö mõeldud igaühele ja päris paljude jaoks võib see saada komistuskiviks, kuna oma aja planeerimine ja motivatsiooni leidmine ei pruugi sugugi olla nii lihtsad, kui esmapilgul tundub. Töötaja jaoks tähendab see tugevat enesedistsipliini ja juht peab omakorda tundma oma tiimiliikmeid, leidma üles ja võimendama nende parimaid oskusi.

Meie oleme kaugtöö võimalust edukalt rakendanud juba pea kolm aastat. Kui varem valitses arusaam, et kaugtööd saavad teha vaid klassikaliste kontoritööde tegijad, siis tänaseks on seda võimalust kasutanud ka kliendiinfoteenindajad ja telemarketeerid.

Ära lase heal töötajal minna!

Aina sagedamini lahkub hea töötaja oma ametikohalt seetõttu, et elukaaslane või abikaasa saab tööd teises riigis või linnas. Sama juhtus ka meie telemarketeeri Veronikaga, kellel tuli kolida teise linna. Naine andis raske südamega sisse lahkumisavalduse, kuid tema eeskujulikku tööeetikat pani tähele osakonna juht. Selle asemel et lasta heal töötajal lahkuda, pakuti talle võimalust teha kaugtööd.

Veronikast sai esimene sel ametipositsioonil kaugtööd tegev inimene ettevõttes ja tänaseks on tema jalajälgedes astunud ka paljud teised. Veronika sõnul motiveeris kaugtöö tegemine teda veelgi paremaid tulemusi saavutama seetõttu, et ta oli tänulik juhi pakutud võimaluse ning usalduse eest. Samuti ei soovinud ta oma kolleegidele ja juhile pettumust valmistada. Tänaseks on Veronika kolinud tagasi pealinna ja kuna tema töötulemused üha paranesid, on ta edutatud tiimijuhiks.

Kaugtöö tõstab produktiivsuse uuele tasemele

Uuringud näitavad, et inimesed, kes teevad oma tööd kirega, kogevad eufoorilist flow-seisundit, milles töötaja on keskmisest viis korda tulemuslikum. Veronika juhi sõnul tekkis tal uutmoodi väljakutse – nimelt unustas Veronika kodust tööd tehes pause võtta ja töötas liiga kaua järjest. Et vältida läbipõlemist, helistas juht sel puhul alati Veronikale ja palus tal endale puhkepaus võtta.

Veronika sõnul oli ta kaugtööd tehes palju produktiivsem, sest kokkuleppel juhiga sai ta valida töö tegemiseks enda jaoks sobiliku aja. „Kodukontoris jõudsin rohkem, sest sain valida oma tööaja vastavalt sellele, millal ise produktiivsem olen. Igal inimesel on oma aeg päevast, millal mõte töötab kõige paremini, olgu see siis keskööl või varahommikul. Olen leidnud, et minul on see aeg keskpäeva ja tööpäeva lõpu vahel,” täpsustas Veronika. Tema sõnul on üks suurimaid plusse ka see, et kaugtööd tehes ei pea aega raiskama liiklusummikutes ja tööpäev võib alata kohe, kui töötaja selleks ise valmis on.

Kaugtöö sujumine ei olene mitte ainult töötajast, vaid ka juhist

Selleks, et võimaldada kaugtöö tegemist, peab ka otsene juht olema ettevalmistunud. Oluline on, et töötaja ja juht jääksid alati teineteisega ausaks ja et kontorisse jääjad mõistaksid kaugtöö tegija vajadusi. Samuti peaks enne kaugtööga alustamist paika panema tegevusplaani, mida järgida ja kelle poole pöörduda, kui takistuseks peaksid saama tehnilised tõrked või muud etteaimamatud olukorrad.

Elisa teenindusjuhi Kristina Judina sõnul on juhil on suur roll selles, et kaugtöö tegemine toimiks sujuvalt. „Distantsilt töötajad vajavad rohkem tähelepanu, sest nemad ei näe, mis toimub kontoris. Juht peab nendega ise ühendust võtma ja ennetama olukorda, kus töötajal jääb puudu informatsioonist või toest. Mõnel päeval piisab vaid sellest, et küsida, kuidas töötajal läheb. Oluline on mitte unustada ka päriselt kokku saada. Meie näeme oma kaugtöötajaid silmast silma alati vähemalt kaks korda kuus, et arutada läbi olulisemad teemad.” Judina sõnul ei tohi karta oma töötajatega aus olla ja alati tasub keerulises olukorras mõelda mitte sellele, mis on valesti, vaid sellele, mida saaks teha paremini.

Sõltumata asukohast on alati nii juhil kui ka töötajal omad ülesanded ja vastutused. Vahet ei ole, kus tööd tehakse, kas kontoris, kohvikus, kodus või Kanaari saartel. Oluline on, et õiged inimesed on õige hoiaku ja sooviga areneda neile sobival ametikohal. Kui hea töötaja hakkab ettevõttest lahkuma, tasub tähele panna tema lahkumise motiivi ja pakkuda välja alternatiivseid lahendusi. 

Tänaseks on meile tööle jäänud kümned inimesed, kes oma kolimise tõttu teevad ettevõttest lahkumise asemel edukalt kaugtööd Tartust, Viljandist, Narvast ja isegi Peterburist.

Autor: Kaija Teemägi, Elisa Eesti personalijuht