Äris on mängulisuse kasutamine oma eesmärkide saavutamisel üpriski vana kontseptsioon – loosimiste, võistluste, lojaalsusprogrammide, aardejahtide, sotsiaalmeediamängude ja muu taolisega oleme ju kõik tuttavad, ehk juba isegi paljudest nendest tüdinud. Mänguline lähenemine oma sihtgrupi paelumiseks (gamification) annab inimestele lisamotivatsiooni sinu toote või teenusega tutvuda, tekitab huvi ja samastumistunnet ning loob eeldused huvilised nn maksvateks klientideks konverteerida.
- Nii toimub töötajate ja tööandjate kiirkohtingu meetodil tutvumine Hackerx.
Mängulise lähenemise kaudu avad oma sihtgrupile rohkem ennast ja oma eesmärke, jutustad oma loo, paistad äge välja, tuled inimesele justkui lähemale ja resoneerid nende väärtustega, tehes seega kokkupuute ja kogemuse sinuga intensiivsemaks ja meeldejäävamaks. Mängude kasutamine on turundusmaailmas juba nii loomulik osa, et tihti me seda ei märkagi, ent kuna see toimib nii hästi, hakkab see imbuma sisse ka teistesse ärikriitilistesse valdkondadesse nagu näiteks värbamine, tööandja bränding ja personalijuhtimine.
Millenniumipõlvkond teema keskmes. Jälle, aga põhjusega.
Värbamises mängulisuse loomiseks on täpselt nii palju võimalusi, kui sul on kõrget mõttelendu, loovaid ideid ja piisavalt julgust katsetada. Värbamismaailmas näeme üha enam eri variatsioone mänguliselt kastist välja mõtlemisest – videotena koostatud motivatsiooniavaldused, huvitavalt visualiseeritud CV-d, loovalt koostatud koduülesanded, huvitavat infot andvad isiksusetestid või humoorikad töökuulutused, mille eesmärk pole isegi nii palju infot jagada kui lugejat naerma ajada. Reaalsus on see, et kastist välja lahendused ja mängulisus ei ole enam nice-to-have osa HR-tööst, vaid midagi, mida talent sinult ka tegelikult ootab. Ning teadagi on tänapäeva kõige kriitilisem, nõudlikum ja ka tahetum sihtgrupp tööturul teada-tuntud millenniumipõlvkond (millennials) – noored, kes sündinud 1980.–2000. aastate paiku.
Paari aasta tagune Gallupi uuring näitab, et millenniumipõlvkond on töökeskkonnas kõige vähem motiveeritud – vaid 29% vastanutest tõdeb, et töötab täieliku pühendumisega. Ülemaailmsest tööturust moodustavad needsamad millenniumilapsed 2025. aastaks 75% ja statistika näitab, et tegelikult on nad ühed kõige ebapüsivama motivatsioonitasemega inimesed tööturul. Uuringud näitavad ka seda, et millenniumlaste madala motivatsiooni põhjus ei peitu nii väga neis endis, vaid pigem selles, et nad ei leia tööd tehes ja seda otsides piisavalt huvipakkuvaid viise, kuidas ennast ja oma ideid nähtavaks teha. See aga omakorda tähendab, et kuskil tekib ebakõla selle vahel, kuidas noored tahavad, et neid märgataks, ja mis võimalused neil üleüldse selleks on.
Mängulised, huvitavad, mõneti hasarti tekitavad tegevused võiksid olla iga tööandja relvaks, et peletada madalat motivatsioonitaset just millenniumipõlvkonna esindajate hulgas, kes varsti moodustavad suurima osa tööealisest maailma rahvastikust. Aga kuidas tekitada seda emotsiooni juba enne, kui töötaja tööle asub?
Esmamulje ja inimlik kontakt jääb alati oluliseks
Värbamine algab esmamuljest, olgu see siis paberil, videos, näost näkku suhtluses või isegi suusõnaliselt sõbralt-tuttavalt midagi kuuldes. Esmamulje olulisusest rääkimine võib tunduda äraleierdatud teema või isegi klišeena, kuid see ei tähenda, et teema olulisus ajas kuidagi väheneks. Vastupidi! Esmamulje loomise olulisust on põhjalikult uuritud akadeemilisel tasemel ja seda ka enne Tinderi-ajastu populaarsete kiirkohtingute formaadi.
Stanfordi ülikoolis tehti 2013. aastal sotsioloogiline uuring, mis leidis, et ekslikult eeldatakse, et inimeste vahelise esimese kliki tekkimisel mängivad suurimat rolli välimus, motivatsioonitase, staatuse sümbolid või isiklikud kogemused. Enam kui 1000 inimest analüüsides leidsid sotsioloogid, et tegelikult sõltub esimeste muljete ja sidemete tekkimine suuresti vaid kommunikatsioonist ning enim just õigete (või ka valede) sõnade kasutamisest.
Mis oleks, kui saaksid tööotsijana võimaluse anda endast võimalikult kontsentreeritud ajahetkes esmamulje võimalikult erinevatele tööandjatele, kes on tulnud sinna just sinuga kohtuma. Ning vastupidi – kui saaksid tööandjana paari tunni jooksul ennast parimail viisil näidata just sulle kõige sobilikumatele kandidaatidele, kas teeksid seda? Kui jah siis kuidas, mis sõnu kasutaksid, mis mulje sooviksid jätta? Justkui kiirkohting, kuid romantiliste suhete loomine on asendatud just selle õige professionaalse kliki leidmisele talendi ja ettevõtte vahel. Ilma tüütu small-talk’ita, kohe asja juurde asudes, meeldib-ei-meeldi ning ei-jah stiilis kohtumised, kus inimliku kontakti saavutamiseks on vaja ainult inimesi, õigeid sõnu ning võimalikult vähe paberimajandust ja bürokraatiat.
Talentide kiirkohting ettevõtetega
Miks rääkida personaliblogis nii pikalt kiirkohtingutest, mängudest ja inimeste vahel kliki tekkimisest? Hiljuti tekkis LHV-l võimalus aidata kaasa ühe huvitava IT-arendajate värbamisürituse korraldamisele Tallinnas, kus astuti koostöösse ühe maailma suurima arendajate community’ga HackerX. HackerX korraldab üle maailma tehnoloogiavärbamiste kiirkohtinguid, viies kokku arendajaid ja ettevõtteid. Talentide-ettevõtete kiirkohting on just täpselt see, mida nimi ütleb: koondatud on atraktiivsed tööandjad ning just neile kõige suurema potentsiaaliga sobivad kandidaadid. Limiteeritud aja vältel on neile antud võimalus üksteist tundma õppida, et tekiks (või ei tekiks) see maagiline klikk. Paaritunnise ürituse vältel on mõlemal poolel piisavalt (kuid mitte liiga palju) aega, et üksteisest aimu saada, tekitada võimalikult positiivne esmamulje ja ka vabas vormis söögi-joogi kõrval juttu puhuda.
Hakkas huvitama?
Rohkem infot Tallinna HackerX arendajate värbamisürituste kohta leiate
HackerX kodulehelt, lisainfot jagab ka korraldusmeeskonna juht Robin Quinones
[email protected].
HackerX on talentide kiirkohtinguid korraldanud juba üle 850 korra pea 130 linnas üle kogu maailma, Tallinnas toimub üritus esimest korda. Kohtumisõhtu peetakse 8. märtsil LHV uues offsite kontoris Telliskivi Loomelinnakus. Märtsikuised HackerX üritused toimuvad peale Eesti veel ka näiteks USA-s, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas, Saksamaal, Portugalis, Iisraelis ning ka Soomes ja Rootsis. HackerX värbamisüritustel on varem osalenud suurimad tehnoloogiahiiud üle maailma, nagu näiteks Tesla, Apple, Uber, Instagram, Twitter ja AirBnB. Üritusel varem osalenud ettevõtted tõstavad oma tagasisides enim esile just kiirkohtingu stiilis ülesehitust, mis hõlbustab suhtlemist ja osalevate IT-talentide sobivust just nende ettevõtetega, kes kohale tulnud. Tegemist ei olegi tavapärase värbamisüritusega, kus kõik soovijad osaleda saavad, vaid iga ettevõte ja arendaja on hoolikalt valitud.
Mängulisusest on saamas kriitiline osa inimeste sisukast kõnetamisest, olgu see siis turunduses, värbamises või ka juhtimisega seotud tegevustes. Raske on leida midagi, mida pole enne tehtud, jalgratast leiutada pole samuti mõtet, kuid mängulisuse lisamine oma igapäevastesse personalijuhtimise ja värbamise tegevustesse on lihtsalt üks viis, kuidas teha läbiproovitud asju, kuid teha neid teisiti, meeldejäävalt ja tulemuslikult.
Autor: Ragne Maasel, LHV tööandja brändi juht
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Viimased uudised
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Millistes sektorites on töökohtadele suurim konkurents?
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tagasi Personaliuudised esilehele