Tööturu maailm on 2018. aastal väga intrigeeriv. Oleme tunnistajaks olukorrale, kus hommikul lähevad tööle korraga vähemalt nelja generatsiooni esindajad, kel kõigil on oma sotsiaalne ja ajalooline taust. Mitte kunagi varem pärast II maailmasõda ei ole me olnud niivõrd mitmekesises töökollektiivis. Selles olukorras on iga personalitöötaja ülesanne saada need kohati vastanduvad meeskonnakaaslased mängima ühe värava poole, arvestades samal ajal kõigi salasoovide ja sütitusnuppudega.
- Voila Rendikelner & Personalilahendus tegevjuht Merili Härginen
Juba üle kahe aastakümne on personalivaldkonna teaduriteringis tegeletud küsimusega generatsiooniliste erinevuste kohta tööturul: kas need üldse eksisteerivad ja mis on nende sisu? Soovitakse selgust saada, millised on eri põlvkondade esindajate väärtushinnangute erinevused ja ühisosad, mida peaks tööandja neile pakkuma, et töö oleks huvitav kõikidele põlvkondadele, ja kuidas ühendada eri põlvkondi produktiivseks tööks. Arutletakse selle üle, kuidas põlvkondade väärtushinnangud põrkuvad ja millega peaksid tööandjad arvestama eri põlvkondi tööle rakendades. Ka eesti meedias on leidnud oma koha teema, mis puudutab eri põlvkondi, tööjõuturgu ja seda, kuidas meeskonda efektiivselt töötama panna. Siiani on jäänud selgitused vaid arvamuslugude, isiklike kogemuste ja ennustuste toele, kirjeldamata põhjuslikkust. Kas on võimalik võtta tõsiselt ettepanekuid töötajate motiveerimise kohta, kui puudub teadmine selle kohta, mida nad enim hindavad?
Eri andmebaasidest on meile kättesaadav meeletu kogus teadustöid, mis proovivad selgitada kõikvõimalikke küsimusi. Kõigi nende kümnete tuhandete uuringute ja arvamusartiklite juures peab aga säilitama kriitilist meelt. Näiteks on meil teadmine, et Kanadas tehtud uuringu põhjal hindab Y-põlvkond rohkem väliseid tööväärtusi, mis väljenduvad tööga seotud turvatundes, palganumbris ja võimaluses stabiilsele elule. Vähem hindavad Y-põlvkonna töötajad sisemisi tööväärtusi, mis väljendavad otseselt avatust muutustele – sõltumatusesoov, huvi, isiklik areng ja loovus. X-põlvkond hindab aga sisemisi tööväärtusi rohkem kui välimisi.
Anna oma panus!
Selleks, et koguda võimalikult palju andmeid ja saada kvaliteetset tulemust, jaga oma kollektiiviga järgmist
KÜSIMUSTIKKU. Tulemuste saamiseks kokkuvõttena ja näpunäidetega, edasta ettevõtte kontakt aadressile
[email protected].
Jah, uuring on tunnustatud ja hinnatud, kuid ... kas selle tulemused kehtivad ka Eestis? Kas meil on võimalik samasugused järeldused üle kanda, teades, et meie ühiskondlik ja ajalooline taust on näiteks Kanadaga võrreldes sootuks teistsugune? Tuleb silmas pidada, et põlvkonnad ei toetu ainult sünniaastate vahemikele, vaid sisaldavad veel komplekti maailmavaadetest, mis põhinevad sotsiaalsetel ja ajaloolistel sündmustel.
Olles ise personalilahendust pakkuva ettevõtte juht ning töötades väga paljude erineva taustaga töötajate, tööotsijate ja töölt lahkujatega, on teema aktuaalne iga päev. Ikka ja jälle tekib olukordi, kus kerkivad esile võrdlused näiteks eri vanuses töötajate töötahtes ning sooritus- ja arenemisvõimes. Selleks, et neid oleks võimalik efektiivselt motiveerida, pean ma teadma, mida nad üle kõige väärtustavad. Nendest teadmistest edasi on võimalik arendada juba struktureeritud ja pikaajalist plaani, alustades töökuulutuse ja lõpetades motivatsioonikoolituse koostamisega. Seega on igale personalitöötajale ja juhile kasulik omada praktilisi teadmisi sellest, millised suunad Eesti tööjõuturul valitsevad.
Autor: Merili Härginen, Voila Rendikelner & Personalilahendus tegevjuht
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.