Sattusin kuulama Simon Sineki ülimenukat TED talk’i teemal: „Miks head juhid sulle turvatunnet pakuvad?” ning leidsin tema jutus ka oma kogemusele tuginedes põhjapaneva tõe.
Olen nimelt oma koolitustel välja öelnud paljude jaoks mõistmatust tekitava väite: „Juht on oma olemuselt väga sarnane lapsevanemaga.”
Nagu lapsevanema kohus ei ole oma lapsi tulihingeliselt kontrollida, vaid neid nende täiskasvanuks saamise teekonnal turvaliselt toetada, on ka juhi kohus oma töötajate enesekindlust, töökust ja pühendumust sammhaaval tõsta. Täpselt nagu lapsevanemana vastutame oma lapse arengu eest, lasub ka juhtide õlul vastutus oma töötajate suunamise ning heaolu eest. Mida ma lapsevanemana oma lapsele pakun ehk miks ma teen juhina seda, mida ma teen?
Tulekul!
Koolitus „Juhist motivaatoriks”
Koolitaja: Kaido Pajumaa
Toimub: 5. aprill, 17. mai
Korraldaja: Äripäeva Akadeemia
Lisainfot saab
SIIT
Mis on juhi eesmärk?
Dr Shefali Tsabary kirjutab oma raamatus „Teadlik perekond” sellest, kuidas iga lapsevanem võiks ideaalis olla oma lapse n-ö vaimne juhendaja, mitte boss, kes kõik otsused lapse eest ära teeb ja teda omaenda minapildi kaudu kujundada soovib. Kes on aga juht oma töötajatele? Mis on juhi sisemine eesmärk, mis hõlmab ka tema töötajaid? Mis on tema tegelik roll oma alluvate suhtes?
Kui küsida juhtidelt nende peamise eesmärgi kohta, kuulen ma väga harva, et nende teadlikus fookuses on töötajate heaolu või areng. Pigem mainitakse eesmärkide täitmist, kasumi teenimist ja teisi ärilisi õnnestumisi (näiteks õnnelikud kliendid).
Teada-tuntud reegel on aga siiski see, et mida õnnelikumad on töötajad, seda õnnelikumad on kliendid ehk mida õnnelikumad on töötajad, seda kauem äri õitseb. Oskamata oma töötajaid nende igapäevase töö eest tänada, neid tunnustada, neid märgata ja nende arengut soodustada, käituvad paljud juhid nagu ebateadlikud lapsevanemad – nad ootavad küll, et laps igati eeskujulik oleks, kuid ei anna oma panust sellesse, et laps end pidevalt turvaliselt ja armastatuna tunneks. Selle asemel nad kritiseerivad ja karistavad – olgugi et laps, nagu iga töötaja, vajab kedagi, kes teda kuulaks ja talle tähelepanu pööraks.
Juhte mitut masti
Nagu iga lapsevanem oma lapse eest, peab ka iga juht oma töötajate eest vastutuse võtma. Igas tagasisideküsitluses, mida ma meeskondades enne koolitusi teen, kumab läbi tegelik pilt sellest, kas töötajad tunnevad oma juhi hoolivust ja siirust nende suhtes või mitte. Need juhid, kellele töötajad tavaliselt kõrge skoori annavad, võtavad ka koolitusel tõelise perepea rolli – nad kuulavad seda, mida töötajatel neile öelda on, teevad märkmeid, osalevad avatult igas grupitöös – sooviga olla oma töötajate jaoks olemas. Neist lausa õhkub seda vastutust oma töötajate ees, sest nad teavad väga hästi, et meeskonnaprobleemid saavad enamasti alguse neist endist.
Teisalt näen ma tihti ka juhte, kelle vastukaja tagasisideküsitlusele juhina ongi pigem kesine. Nad küll tulevad koolitusele kohale, kuid ei kuulu energeetiliselt oma töötajate sekka. Kogu õhkkond juhi ja tema alluvate vahel on pingeline – haavatavust pole, turvatunne puudub ning juhi peamine huvi on töötajatele „aru pähe panemine”, mitte nende tegelike arvamuste ja tunnete ärakuulamine.
Sellised juhid ei armasta enam oma tööd, sest nad on seesmiselt omadega läbi, näidates näpuga oma töötajate peale. Sama näeme ka lapsevanemate puhul, kes ei mõista ega näe lapse halva käitumise põhjuseid iseendas.
Juht kui uhke ja hooliv lapsevanem
Mul on õnneks nende aastate jooksul olnud korduvalt ka võimalusi kuulda tublisid juhte oma töötajatest lapsevanemliku õhinaga rääkimas – neid heade tulemuste eest kiitmas, edusammude puhul aplodeerimas ja riskide võtmist igati toetamas.
Sellised juhid nimelt on valinud teadliku viisi oma inimeste suunamiseks – nad ei kasuta negativismi, konkurentsi ega hirmutaktikaid, et töötajaid tööle sundida, vaid astuvad igal päeval ekstra sammu, et midagi oma töötajate jaoks ära teha.
Sellised juhid ei ole sündinud ideaalseks, vaid nad lihtsalt kasvatavad päevast päeva oma n-ö hea juhi musklit, et töötajates turvatunnet ja väärtuslikkust luua. Nad uurivad töötajatelt, kuidas neil läheb, täidavad ära tühjaks saanud kohvikannu (ka siis, kui keegi seda ei märka), tunnevad muret, kui töötajad on kurnatud, ning annavad endast parima, et oma töötajatele arenguruumi ja põnevust pakkuvat töökeskkonda luua.
Hea juht inspireerib
Vaid sellised juhid loovad meeskondi, kes ka kõige raskemal hetkel neile selga ei pööra. Sellised meeskonnad ei vaja motivatsioonikoolitusi, et inimestel sära uuesti silma tuua. Ei, nendel on sära juba silmas. Nemad vajavad motivatsioonikoolitusi selleks, et koos midagi põnevat lihtsalt ära teha.
Sellistes meeskondades imetlevad töötajad oma juhi pühendumust, empaatiavõimet ja väärtusi ning ei hoia end tagasi ka seda ütlemast. Sealhulgas juhi kuuldes. Nad tunnevad end olevat väärtusliku osa suurest tööperest ning tunnevad tugevat kuuluvust oma meeskonda ja ettevõttesse. Iga töötaja väärib ja soovib töötada sellise juhi käe all, kes on suutnud seesuguse meeskonna luua.
Just nii nagu ka iga laps soovib endale lapsevanemat, kes teda sundimise asemel inspireeriks, näägutamise asemel kuulaks ja ka ebaõnnestumise korral siiski proovimise eest õlale patsutaks.
Autor: Kaido Pajumaa, Motivaatori juht ja koolitaja
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele